J Carrey mõtetest

Kui Jim Carrey rääkis ühest oma taipamisest, siis ta kirjeldas hetke, kus ta avastas, et suudab lihtsalt oma mõtteid jälgida.

Ta märkas, et mõtted tulevad ja ta saab neid justkui kõrvalt vaadata. Ja siis tekkis tal järgmine küsimus: Kui ma saan oma mõtteid jälgida, siis kes üldse suunab mind neid mõtteid mõtlema?

Kes need mõtted loob?

Selle küsimuse juures tabas teda korraga väga suur vabaduse tunne. Ta mõistis, et ta ei ole ainult oma mõtted ega lihtsalt väike osa universumist.

Ta tajus, et teadvus, mis kõike seda jälgib, on palju suurem.

Ja sealt tuli tema mõte: ma ei ole lihtsalt osake universumist — ma olen ise universum.