On nagu on, olukorra aktsepteerimine

Kes saab olla, kui mitte sina ise.
Ja kui sa teisele ei sobitu,
siis ei ole see koht, kus end väiksemaks teha.
See on koht, kus hing tõmbab rahulikult sisse
ja ütleb: ma aktsepteerin.
Ma ei pea sobituma, et olla väärt.
Ma võin lihtsalt olla – ja sellest piisab.
See ei ole allaandmine.
See on rahu.
See hetk, kus sa ei sunni enam end kellegi teise kujusse,
vaid lubad endal jääda selliseks, nagu sa oled –
ja lased teisel olla selline, nagu tema on.