Meie pea võrdub teiste pea

Teiste peas on sageli see, mida ma ise sinna panen.

See, kuidas ma end näen, mida ma enda kohta usun ja millist tunnet ma endas kannan, peegeldub ka teistesse. Kui ma arvan, et mind hinnatakse, siis hakkan seda igalt poolt nägema. Kui ma tunnen, et ma ei ole piisav, siis loen seda välja ka teiste pilkudest ja sõnadest, isegi kui seda seal otseselt ei ole.

Me projitseerime.

Ja siis usume, et see on päris.

Tegelikult ei ole asi alati teistes, vaid selles, mida me ise enda seest välja kanname. Me loome oma sisemise tunde põhjal loo ja paneme selle teistele külge.

Ja kui see koht meie sees muutub, muutub ka see, mida me teistes näeme.

Seega küsimus ei ole ainult:

mida teised minust arvavad?

Vaid hoopis:

mida ma ise enda kohta usun ja teistele peale kannan?

Sest tihti elame me mitte teiste mõtetes, vaid enda loodud peegeldustes.