“Kui võtan omaks, muutub ka stsenaarium”

Vahel piisab lihtsalt sellest, et kirjutad endale või kellelegi teisele välja kõige sügavamad tunded. Näiteks nii:

“Ma kardan. Ma olen süüdi.”

Ja siis märkad midagi olulist: 💛 Kui julged öelda endale ausalt ja ilma hinnanguta, kus sa oled, siis juba see muudab midagi.
💛 Kui võtad selle vastu — hirmu, süü, ebakindluse — ilma võitlemata, siis see ei pea enam sind juhtima.
💛 Sa ei pea enam “ära tegema”, “parandama” ega “ära kaduma laskma”, vaid lihtsalt olema kohal sellega, mis sinus on.

👉 “Kui võtan omaks, muutub ka stsenaarium.”
See tähendab: kui sa lõpetad sisemise võitluse ja võtad vastu isegi oma kõige raskemad tunded, siis hakkab kogu sinu elu — see, mida sa koged ja kuidas sa maailma tajud — vaikselt ja loomulikult muutuma.

Mitte jõu ega pingutuse läbi, vaid kohalolu ja aususe läbi.

✨ See ongi vabaduse algus:
Kui võtad omaks, kus oled, siis vabaneb energia, mis muidu oli seotud eituse ja vastupanuga. Ja see energia saab hakata looma uut — sinu elu enda tõe järgi

Miks ma hakkasin vaatama elu loomulikuma ja looduse poole? Lapsena ja noorena olin sageli haige — tundus, et angiin ja muud tervisemured ei jätnud mind rahule. Isegi pärast mandlite eemaldamist liikus raskus lihtsalt järgmisesse kohta. Samal ajal olin tihti kurvameelne, tundlik ja kartlik, hoidusin alateadlikult ka alternatiivmaailmast, sest see tundus võõras ja hirmutav.Ühel hetkel aga muutus kõik: üks kolleeg jagas oma kogemust ja ma otsustasin, hoolimata hirmust, anda võimaluse ravitsejale. Alguses tundus temagi hirmutav, kuid ma käisin tema juures piisavalt, et ühel hetkel taipasin — tervisemured, mis olid mind aastaid piinanud, olid kadunud. Lisaks aitas ta mul näha ka minu nõrgemaid kohti ja andis soovitusi, kuidas end hoida. Mõnda aega ma küll unustasin need nõuanded, kuid kui uued tervisehädad ilmusid, meenusid need taas — ja nende toel sain ka neist jagu.Sealt algaski tee iseenda usaldamise ja loomuliku elu poole. Olen õppinud jälgima oma keha ja emotsioone, lubama endal tunda kõike, mis tuleb, ja mitte enam piitsutama end, kui miski ei lähe nii nagu “peaks”. Varem sundisin end sageli selleks, et kellelegi mitte pettumust valmistada või sest arvasin, et nii lihtsalt peab.Täna on mu ellu tulnud palju inspireerivaid inimesi, lugemisi, koolitusi ja sügav sisekaemus. Ma ei ole enam see inimene, kes olin eile — ja veel vähem see, kes olin kümme aastat tagasi. Või nagu Maatrixi teooria ütleb: on vaid praegu, ja iga hetk muudab mu “praegust”. See ongi vägev.Ma ei tea, kuhu teel olen, aga tunnen, et enam ei jaksa end tagasi hoida ega lasta hirmudel takistada. Elu on mind viimastel aastatel õpetanud, et on vaid praegu — ja ma ei tea, millal see praegu otsa saab. Kahju oleks, kui hirmud takistaksid mul elada või midagi olulist teha.Seega ma teen, nagu tunnen. Usaldan. Ja lasen end elul kanda.Aitäh, elu!

Vahel on kõik hästi.
Päevad voolavad rahus,
hing on avatud ja tasakaalus,
elu tundub heaks sõbraks saanud.
Tunnen end tugevana, arenenuna,
justkui oleksin mäetipus ja näen kaugele.

Ja siis…
tuleb mingi muutus.
Midagi väikest või suurt,
mis kisub harjumuspärasest rütmist välja.
Midagi, mis kriibib, torkab,
tekitab ebamugavust, segadust.
Korraks kõik paiskub segi.

Ja ma mõtlen:
„Olin ju kasvanud,
arvasin, et see koht minus on juba tervenenud.
Et olen tugev, küps, rahus…”

Aga ei.
Pean endale ausalt silma vaatama.
Seal on veel nurgataguseid minus,
kus kasv ootab,
kus haavad tahavad tähelepanu,
kus ego sosistab, et “see ei ole õiglane”,
ja süda ütleb: “vaata sügavamale”.

Sellel hetkel on valik:
peita ja võidelda —
või tunnistada ja vastu võtta.
Kui peidan, jääb õppimine tulemata.
Kui võitlen, jääb kasvamine pooleli.
Aga kui ütlen:
„Jah, see on minus veel”
ja luban sel olla —
siis avaneb uks.

Ja juba ongi rahu tagasi.
Ei pea kõike lahendama korraga,
aga fookus on selgem,
samm saab teadlikumaks,
pühendumus sügavamaks.

Elu on lainetus.
Ja me ei peagi kõike korraga teadma ega oskama.
Aga kui iga kord, kui ebamugavus tuleb,
me võtame seda kui kutset kasvada,
siis pole me enam lihtsalt ohvrid –
me oleme kaasteelised omaenda arenguloos.

Ja olgem ausad —
kas me üldse õpiks nii sügavalt,
kui kõik oleks pidevalt lihtne ja pehme?
Tõenäoliselt mitte.
Sest inimene on loomult
mitte laisk —
vaid tark energiasäästja.
Me vajame kutset, et sügavikesse minna.

Aga igas sügavikus on kingitus.
Ja igas kingituses uus mina,
kes on veidi vabama,
veidi tervema südamega.

Tere tulemast meie blogisse, kus jagan meie teekonda enesearengu suunas ning pakun kasulikke nippe, mis aitavad sul samuti kasvada ja areneda.

Meie teekond on olnud täis väljakutseid ja õppetunde. Olen õppinud, et eneseareng ei ole kunagi lõppenud protsess, vaid pidev kasvamine ja õppimine iseendast ning ümbritsevast maailmast. Iga päev pakub uusi võimalusi paremaks saamiseks ja oma eesmärkide poole liikumiseks. Kuid kõige tähtsam on kuulata oma südant, elada oma südames ja siis rahus tegutseda minu või kelle iganes valitud mentori soovitustel.

Siin on mõned nipid, mis on meid aidanud:

1. Sea selged eesmärgid
   Tee kindlaks, mida sa soovid. Selged eesmärgid annavad suuna ja motivatsiooni. Soov võib olla esialgu kasvõi tänase päeva soov, sellest algabki kõik.
2. Ole järjekindel
   Tulemus ei tule üleöö. Väikesed sammud iga päev viivad sind soovitud eesmärgini. Otsus juba valida on liikumine ning kui mingil põhjusel tekivad takistused ning Sa ei saa tegutseda plaani järgi, siis hinga, usalda ja kuula südant ning tegutsed edasi, kui saad. Tihti pannakse meid justkui proovile, kas oled ikka oma otsustes kindel, kas päriselt soovid.
3. Õpi vigadest
   Vead on õppimise osa. Ära karda eksida, vaid võta iga eksimus võimalusena kasvada. Ebamugavus on paraku parim kasvulava.
4. Leia aega iseendale
   Regulaarne aeg enesevaatluseks ja lõõgastumiseks aitab hoida tasakaalu ja motivatsiooni. Seda saad ka teha kasvõi kolme lapse kõrvalt, isegi kui lastega ei ole lisaabi. Sa lihtsalt valid enesele selle hetke just siis kui see on Sulle võimalik. Räägin seda oma kogemusest, ära keskendu takistustele vaid võimalustele.
5. Otsi toetust
   Jaga oma teekonda sõprade või kogukonnaga. Toetus ja tagasiside aitavad sul edasi liikuda. Jaga nende inimestega, kes Sind mõistavad ja oled ühel lainel. Kui tunned, et Sind ei mõisteta, ära muretse, nemad on oma teekonnal teises kohas, selle pärast ei tasu ka pahandada, lihtsalt liigu edasi.

Loodan, et meie jagatud kogemused ja nipid inspireerivad sind oma enesearengu teekonnal. Jää meiega ja avasta, kuidas väikeste sammudega teha suuri muutusi!