Elu

Mitte keegi meist ei ole täiuslik. Me lihtsalt oleme igaüks oma arenguteel. Mida vähem tunneme vajadust kellelegi midagi tõestada ja elame oma elu, seda kergemaks elu muutub. Kui me lõpetame pideva tõestamise ja võrdlemise, hakkab ka keha kergemalt hingama. Pinged, raskus ja kinnihoidmine kaovad tasapisi, ka kaal.

Kui me teadvustame ja aktsepteerime, et iga inimene on oma teekonnal eri kohas, muutub ka suhtumine teistesse kergemaks. See, et me olime kellegagi eile sõbrad, ei tähenda, et meil oleks kohustus olla seda ka täna, kui meie teed on vahepeal lahku läinud.

Väärtused, eluviis ja arusaamised muutuvad ning see on täiesti okei.

Lahti laskmine ei tähenda, et me ei hooli.

See tähendab lihtsalt, et me lubame elul liikuda.

Natuke nagu kodus asjadega. Kui me laseme üleliigsel minna ja teeme ruumi, muutub olemine kohe kergemaks. Ja enamasti ilmub üsna varsti midagi uut ja ägedamat meie orbiidile.

Sama on inimestega. Sama on töödega. Sama on paljude elu olukordadega.

Sama ka elu muutustega. Kui sinu energia hakkab liikuma ja sa ise muutud, siis ei saa eeldada, et sõbrad ja lähedased plaksutavad kaasa või elavad igale sinu sammule rõõmsalt kaasa. On väga tore, kui seda tehakse, kuid kui me hakkame seda eeldama, siis on pettumus juba alguses sisse kirjutatud. Igaüks elab paralleelselt sinuga oma elu.

Meie sisemine laps vajab tegelikult midagi muud.

Ta vajab seda, et meie ise oleksime tasakaalus.

Ta vajab seda, et me oleksime ise enda kõrval.

Ja kui tunned, et sees on ikka väike hääl, mis vajab kinnitust, siis räägi oma sisemise lapsega. Ütle talle:.Sa oled tubli.Sa oled imeline. Sa teed ägedaid asju. Ma olen sinu jaoks olemas. Ma olen sinu üle uhke..Sinu suur mina on sinu kõrval. Ja tegelikult sellest piisab.

Kristi 🌿 kesktee.ee