📘 Loov visualiseerimine – teadlik loomine igas hetkes
Autor: Shakti Gawain
Raamat: Loov visualiseerimine

Jagan oma lugemist:

Meie mõtted ja tunded ei ole lihtsalt mööduvad seisundid – need kujundavad meie kogemust ja elu suunda.

Negatiivsed, kartlikud ja ebakindlad tunded tõmbavad sageli meie ellu kogemusi, mida me tegelikult vältida sooviksime. Mitte sellepärast, et me neid teadlikult valiksime, vaid seetõttu, et see on energia, mida me endas kanname.

Kui aga meie sisemine seisund on positiivne, ootav, rahulolev ja juba ette rõõmu tundev, hakkavad meie ellu ilmuma inimesed, olukorrad ja sündmused, mis selle tundega kooskõlas on.
Siiski ei piisa ainult pinnapealsest positiivsest mõtlemisest.

Tõeline muutus sünnib siis, kui me oleme valmis sügavamalt märkama – oma uskumusi, hirme ja sisemisi mustreid. Alles siis hakkavad meid piiravad seisukohad vaikselt hajuma ning meie ellu tekib rohkem ruumi.
Ruumi sellele, mis on loomulik: õnn, rahu, rõõm ja armastus.

Loov visualiseerimine ei ole ainult kujutlemine.
See on teadlik loomine. Alguses võib see olla lihtne harjutus. Võtta hetk iseendale. Istuda või heita pikali vaikuses. Lõdvestada keha ja hingata sügavalt. Seejärel tuua oma teadvusse midagi, mida soovid kogeda – olukord, tunne, sündmus või muutus. Kujutleda seda nii, nagu see oleks juba osa sinu elust. Näha detaile, kogeda emotsiooni, tunnetada seda pärisena.

Oluline ei ole ainult pilt, vaid tunne. Visualiseerimine toimib kõige paremini siis, kui see on meeldiv ja loomulik kogemus. Nagu lapse unistus – kerge, avatud ja kahtluseta. Seda võib toetada ka sõnadega – positiivsete kinnitustega, mis aitavad suunata mõtteid ja tähelepanu.

Näiteks:
“Ma loon oma ellu rahu ja selgust.”
“Ma olen avatud headele kogemustele.”
Harjutuse lõpus on oluline lasta lahti – usaldada, et kõik toimub õigel viisil ja õigel ajal, kõigi osapoolte hüvanguks.
Kui tekivad kahtlused või vastuolulised tunded, ei ole vaja nendega võidelda. Piisab nende märkamisest ja edasi liikumisest.
Fookus jääb sellele, mida soovid kogeda.

Aja jooksul muutub see praktika millekski enamaks kui harjutus.
See saab osaks mõtlemisest.
Osaks teadlikkusest.
Osaks elamisest.
Ja siis hakkad märkama midagi olulist:
sa ei oota enam, et elu juhtuks sinuga.
Sa osaled selles.
Sa lood seda.

Iga mõte, iga tunne, iga kujutlus muutub väikseks seemneks, millest kasvab kogemus.
Ja samm-sammult hakkab sinu elu kujunema selliseks, mida sa oled valmis endas ette kujutama ja vastu võtma.

Oluline on regulaarsus, mitte surumine. Nautimist oma teekonnal!

🌱Enese väärtustamine – märkamine ja vabastamine

Ma vaatan ausalt enda sisse. Ma märkan kohti, kus ma ennast ei väärtusta või vähendan. Ma märkan hetki, kus mu keha läheb raskeks, pingesse või väsib – need on märgid, et ma ei ole sel hetkel enda poolel.

Ma ei hinda ennast enam läbi puuduse. Ma ei mõõda oma väärtust läbi tegemise, tulemuste ega teiste arvamuse. Ma väärtustan ennast täielikult – igas oma rollis, igas hetkes.

Ma olen piisav. Ma olen terviklik. Ma olen väärtuslik lihtsalt sellepärast, et ma olen. Mind väärtustatakse. Minu väärtust tuntakse ja märgatakse. Kui minus kerkib tunne, et ma ei ole piisav, siis ma tean – see ei ole tõde.

See on vana kandam, vana muster, mis on tulnud nähtavale, et ma saaksin seda märgata ja vabastada. Ma märkan seda. Ma tänan seda õppetundi. Ja ma ütlen: ma ei vaja seda enam. Ma lasen sellel minna. Kergusega. Rahuga.

Ja ma valin nüüd – enese väärtustamise igal tasandil. Mõttes. Tunnetes. Kehas. Tegudes. Ma olen enda poolel.

Alati.

🌅 Iga hommik on uus algus sellepärast, et sul on võimalus valida uuesti. Prindi või kirjuta see endale välja. Valida iseennast.

🌿 Peatu ja kuula ennast

Enne kui päev sind endaga kaasa viib, peatu korraks. Hinga. Küsi endalt ausalt: kuidas mul täna päriselt on? Mitte seda, kuidas “peaks” olema, vaid kuidas on. Sellest hetkest algab su päev.

☀️ Vali päeva tunne

Sa ei pea alustama tegemisest. Sa võid alustada tundest. Mis on see tunne, mida sa tahad täna kanda? Rahu. Kergus. Selgus. Usaldus. Kui sa valid tunde, hakkab päev ennast selle ümber looma.

🌸 Tee midagi enda jaoks

Ja siis tee midagi väikest, aga päriselt enda jaoks. Kõigepealt joo sooja vett. Siis võimalusel poole tunni pärast joo oma tee või kohv rahulikult. Mine korraks õue. Pane käsi südamele. Või võimle, raputa oma keha läbi või määri oma keha õliga ja tunne, et sa oled oma kehas kohal.

🔥 Vali vähesed, aga olulised asjad

Sa ei pea täna tegema kõike. Vali üks kuni kolm asja, mis päriselt loovad liikumise. Mis toidavad sind või seda, mida sa lood. Kui need on tehtud, on päev juba õnnestunud.

🌊 Luba päeval muutuda

Luba päeval olla elus. Sa ei pea jääma kinni hommikusse plaani. Kui energia muutub, muuda suunda. Kui väsid, puhka. Kui tekib voolamine, mine sellega kaasa.

💛 Tule päeva jooksul tagasi

Päeva keskel peatu korraks ja küsi: kas ma olen endaga ühenduses? Kas ma pingutan või ma voolan? Kui oled eemaldunud, tule lihtsalt tagasi.Ühe hingetõmbega.

🌙 Päeva lõpetamine

Õhtul, enne und, ära hinda ennast. Märka. Leia vähemalt üks asi, mis oli hea. Midagi, mis õnnestus. Midagi, mida sa tundsid. Ja ütle endale: täna piisas.

✨ Meeldetuletus

Sa ei vali end iga päev täiuslikult. Aga sa saad alati valida tulla tagasi. Ja sellest piisab, et su elu muutuks pehmemaks, selgemaks ja päriselt sinu omaks.

Päris huvitav on see hetk, kui midagi, mis kunagi oli suur unistus, tuleb täiesti ootamatult uuesti su ukse taha. Või isegi paremana. Ja siis sa seisad seal. Vaatad seda. Tunned korraks ära selle vana tunde enda sees… aga see ei haaku enam päriselt. Midagi on muutunud. Mitte see võimalus – vaid sina.

Sa naeratad rahulikult. Vaatad oma praegust elu ja tajud selgelt: see, mis mul on täna, on päriselt minu.

See ei ole enam unistus, mida taga ajada – see on elu, mida ma juba elan. Ja siis ütled aitäh… aga ei, sa ei vali enam midagi minevikust loodud kujutluse põhjal. Sa ei loo enam illusioone sellest, mis kunagi tundus õige. Sest sa näed – see oli selle aja sina. See oli vajalik, et jõuda siia.

Täna sa valid midagi muud. Sa valid selle, mis on päriselt. Sa valid selle, mis juba toimib. Sa valid oma elu just sellisena, nagu ta praegu on – mitte väiksemana, vaid hoopis täiuslikumana, kui ükski kunagine unistus oskas lubada.

Ja selles valikus on mingi sügav rahu. Ei ole enam vajadust tõestada, saavutada või tagasi minna. Ei ole ka tunnet, et midagi oleks puudu. On lihtsalt teadmine, et elu ei ole midagi, mida peab taga ajama – see on midagi, mis avaneb siis, kui sa oled valmis seda päriselt vastu võtma. Ja võib-olla kõige ilusam osa on see, et sa ei ütle „ei“ elule. Sa ütled „jah“ iseendale.

Kirjutasin natuke aega tagasi oma pea aasta kirjutatud raamatu “Jakobi õpetused” üsna valmis. Alguses oli see pigem mulle endale, sisemine teekond, mida püüdsin sõnadesse panna ilma suurema plaanita. Siis küsisin siin, kas keegi peale minu üldse sooviks seda lugeda, ja päris mitmed pöördusid mu poole, et see lugu võiks olla suurem kui ainult minu sees. Et see ei ole lihtsalt üks lugu, vaid kogemus, mis võib kedagi puudutada täpselt sel hetkel, kui seda on vaja.

Sain aru, et see ei ole ainult minu oma. See on see sama ärkamine, see raputus, see hetk, kus elu ei küsinud mult, kas oled valmis. Ja kui ma juba loon ja jagan, siis miks mitte päriselt. Ma ei tea, mis elu toob, aga ma tean, et see hetk on õige.

Võtsin vastu otsuse – teen ära. Lisasin need osad, mis tundsid, et tahavad veel sündida, ja võtsin ära selle, mis enam ei olnud nii olulised. Tekst on nüüd valmis. Varsti lasen heal inimesel veel seda kriitiliselt ka üle vaadata.
Ja huvitaval kombel tunnen soovi ka ise see raamat illustreerida.
Kui see loomelaine tuleb, siis lasen tal tulla, ei sunni ega suru, vaid vaatan, kuhu see viib.

Aitäh teile, kes te võtsite aja ja kirjutasite, kes olite ausad. Te aitasite mul näha, et see, mis minus sündis, ei ole ainult minu jaoks.