Tänane lugu

Täna jagan ma üht lugu.

Ma olin küll valmistunud igasugusteks olukordadeks, kuid siiski, kui kohale jõudis päriselt see hetk, et minu esimesele töötoale ja raamatu tutvustamisele ei tulnud mitte kedagi, kogesin ma valu.Istusin seal ja küsisin endalt mitmeid küsimusi.

Kas ma valetan endale ja ei tee tegelikult õiget asja, kuigi arvan, et teen?

Kas ma ei oska midagi? Kas see on mingi proovilepanek? Ma võin tegeleda enesearenguga ja jagada mõtteid tasakaalust ja usaldusest, kuid see ei tähenda, et ma ei tunneks valu. Mu sisemine laps minus oli kurb.Ta tahtis, et keegi tuleks. Ta tahtis, et keegi näeks ja kuuleks seda, mida ma olen loonud.

Ja samal ajal märkan ma midagi veel. Ma olen väga tänulik. Ma olen tänulik selle eest, et ma sain seal ruumis olla. Mul oli võimalus seda ruumi sättida ja kohendada ning korraks tunda, et see ruum on minu oma, isegi siis, kui see tegelikult ei ole minu oma.

Mul oli võimalus rääkida pererahvaga – rääkida elust, enesest, vahel ka veidi vinguda, vahel rõõmustada ja lihtsalt mõelda selle kõige üle.

Mul oli võimalus olla päriselt mina. Ja ka praegu olen ma päriselt mina. Minu sees on korraga kurbus ja rõõm. Kurbus selle pärast, et keegi ei tulnud. Rõõm selle pärast, et ma sain olla, kogeda päris elu ja võtta vastu selle, et see oli täpselt nii nagu oli.

Ma ei tea, mida ma nüüd veel peaksin tegema või kuhu see kõik viib. Praegu tundub, et kõige õigem on lihtsalt aktsepteerida ja lasta sellel kõigel veidi settida.

Kas minu järgmine ja võib-olla kõige olulisem ülesanne ongi lihtsalt olla ema? Või on minus veel midagi, mida ma peaksin maailmaga jagama?Ma ei olegi enam kindel.

Aga ma tean üht – ma olen tänulik.Ma olen tänulik elu eest. Ma olen tänulik naiseks olemise eest. Ma olen tänulik oma rollide eest. Ma olen tänulik, et saan elada seal, kus ma elan. Et saan kogeda seda elu. Et saan vahel elada ka nii, et mul ei ole lõputult kohustusi, vaid saan lihtsalt elu nautida. Ja samal ajal olen ma mõelnud, et võib-olla on minus veel midagi, mida ma peaksin tegema. Midagi, milleks mul on potentsiaali.Aga kas ikka on – ma ei tea. Võib-olla on see lihtsalt elu küsimus mulle: kas ma kahtlen endas? Ma ei tea.

Praegu lihtsalt olen selles kohas ja lasen sellel kõigel olla. 🌿