🌿 🥕Lugu: Paljas kui porgand 🥕 🌿

On inimesi, kelle lähedus mõjub nii intensiivselt, et tunned end nende ees justkui täiesti alasti. Mitte füüsiliselt, vaid hingeliselt – kõik sinu mõtted, tunded ja hirmud tunduvad olevat nendele nähtavad. On äärmiselt ebamugav.

Sellistel hetkedel lipsab suust välja midagi, mida sa tegelikult öelda ei tahtnud, või hakkad üle seletama ja pärast tunned ärevust, süümekaid või piinlikkust. Tekib soov peitu pugeda.

Aga kui vaadata sügavamalt, siis pole see teine inimene, kes sulle selle tunde loob. Tema kohalolek lihtsalt peegeldab midagi sinus endas – seda kohta, kus sa veel ei ole täielikult ennast aktsepteerinud.

Kui aga muuta reaktsiooni, mitte joosta häbi ja ärevusse, vaid võtta hetkeks hingata, kohal olla ja öelda endale:“Ma olen täpselt sellisena piisav. Ma aktsepteerin ennast ja seda olukorda.

”Siis juhtub midagi imelist. Hinnangud ja pinged hajuvad, ka siis, kui teine inimene näib sinust mõtlevat kõige hullemaid mõtteid. Sul pole vaja tõestada ega peita – sa lihtsalt oled.

Alles siis kaob see lämmatav ebamugavus ja sünnib uus kergus. Ja iga kord, kui jääd kohalolekusse ja hingamisse, muutub järgmine kohtumine lihtsamaks.See on nagu sisemine treening – sammhaaval õpid olema nähtav ilma hirmuta.