🌿 Kui peegel näitab sügavamale 🌿

Elus liigub inimene, kellele meeldib vahel olla omaette. Tema “koopaks” on tema vaikne ruum — koht, kus ta tunneb end kõige rohkem iseendana. Ta kuulab elu aeglast rĂĽtmi, naudib lihtsust ja vähesust. Ta käib välja siis, kui soovib, mitte selleks, et teiste ootustele vastata.Aga elu ja inimesed tema ĂĽmber annavad nõuandeid, arvamusi ja ootusi:”Sa peaksid rohkem tegema.””Sa peaksid elama teisiti.””Sa peaksid muutuma.”Sageli ta lihtsalt kuulab või noogutab — tänutundest või selleks, et mitte tekitada pinget. Aga kuskil sees kasvab teadmine:✨ „See ei ole päris see, mida ma vajan. See pole minu tee.“Mõne aja pärast ilmub veel sĂĽgavam taipamine:đź’ˇ „Kuidas saavad teised teada, mida ma päriselt vajan ja tahan, kui ma ise seda ei väljenda?Ma olen kartnud öelda „ei“ ja kartnud tagajärgi — mitte sellepärast, et ei teaks, mida vajan, vaid sest mu enda ebakindlus on vaikinud minu eest.“Ta hakkab aru saama, et piiride seadmine ei pea olema vali ega konfliktne. See võib olla leebe, rahulik ja tänulik:👉 „Mul on praegu hästi nii nagu on.“Ta mõistab ka veel midagi sĂĽgavamat:👉 Igal inimesel on oma viis toime tulla enda ebakindlusega.Mõni väljendab seda nõuannetes, ootustes või soovis teisi muuta; teised kontrolli või „korra“ kaudu, sest nad tunnevad end sisimas ebakindlalt. See ei tähenda alati, et nad ei armasta või ei hooli — see on nende viis end turvaliselt tunda.Samas märgib ta endas:👉 „Minu enda ebakindlus on hoopis selles, et ma ei väljenda enda piire leebelt ja selgelt.See on minu vari — minu vana lugu, mis tahab nĂĽĂĽd nähtavaks saada ja terveneda.“Ja ta näeb veel ĂĽht elu mustrit:đź’” **Kui me ei suuda pidada dialoogi, hakkame reageerima. Ego astub ette.TĂĽlid ja arusaamatused saavad alguse just sellest:hirmust olla haavatav,ootusest, et teine mõistaks ilma, et me ise väljendaksime,valust, mida me ei sõnasta.**Aga nĂĽĂĽd ta valib:🌿 „Ma ei pea reageerima. Ma võin märgata, kui ego tuleb.Ma võin jääda rahulikuks ja väljendada ennast, kui aeg on kĂĽps.Piisab, kui ma olen aus, leebe ja enda sees kohal.“Ja nii ta elabki:mitte tõrjudes, vaid hoides iseenda ruumi väärikalt ja õrnalt;mitte ootuses, et teised teda mõistaksid, vaid mõistes iseennast;mitte hirmust reageerides, vaid teades, et iga hetk on uus võimalus rahulikuks dialoogiks — kui teised on valmis või ka siis, kui nad seda pole.✨ Elu ise räägib oma lugu ja tema ĂĽlesanne on seda kuulata — ja samal ajal kuulata oma sĂĽdame tõde.