On olnud aeg, mil muutusi on palju – neid, mis on ammu edasi lükatud, ja neid, millele enam mööda vaadata ei saa.
Olen vaadanud otsa ebamugavustele, mis on vajanud tähelepanu, ja lubanud neil olla, ilma peitmata. See on olnud intensiivne, vahel valus, kuid samal ajal vabastav.
Kõige selle keskel hoiab mind rahus selgus – kasvõi hetk, üks hingetõmme, üks väike valgusekild.
Mõnel päeval on see hetk jalutuskäik õues.
Sel aastal, isegi novembris, on õhus midagi erilist – soe pehmus, justkui killuke Madeirat siin Eesti taeva all. Loodus on ikka nii ilus, vaikne ja hoitud.
Mind hoiab ka minu looming.
See on mu hingamise viis, minu rahu ja kohalolu.
Loomine on mulle nagu meditatsioon – teadlik ettevalmistus, lõhnade valimine, ruumi hoidmine, olemine täielikult hetkes.
Ma ei kiirusta, vaid luban igal sammul sündida rahus ja tänutundes.
Kui õli on valmis, kirjutan info käsitsi kaunile lillelisele paberile.
Iga sõna sünnib südamest.
Siis rullin paberi õrnalt toruks, seon nööriga kinni ja panen kõrvale – justkui väike sõnum universumile, mis kannab edasi ilu, tänu ja rahu sagedust.
Täna, varahommikust hilisõhtuni, sündisid kolm uut sõpra: Rõõm, Õrn ja Hingus.
Alustasin loomist kell viis hommikul ja lõpetasin kell üheksateist – rahuliku südame ja hea tundega.
☀️ Rõõm toob valguse ja lapsemeelse elujaatuse.
🌸 Õrn on naiselik pehmus ja südame kohalolu.
🌲 Hingus kehastab elu, hingamist ja taastumise väge.
Igaüks neist on eriline, oma energeetikaga, oma eesmärgiga.
Kõik nad sündisid ühest ja samast allikast – soovist hoida end rahus, usaldada elu ja hingata koos temaga.