Iseenda jälgimine

Päris huvitav on ennast kõrvalt jälgida – kuidas unistused ja elu hakkavad vaikselt kuju võtma kolme lapse kõrvalt, kellest üks on alles beebi. See on nagu pidev tants eluga.

Ma lihtsalt tean, et kõik saab tehtud – üks samm korraga.

Mida rohkem on justkui “ülesandeid”, seda rohkem õpin ma tegelikult juhtima – oma aega, oma energiat, oma tähelepanu. Ja samal ajal meenutama endale, et puhkus ei ole luksus, vaid vajalik osa sellest kõigest. Sest ma ei tea kunagi, mida järgmine hetk toob.

Ma teen siis, kui saab. Ja kui ei saa – siis ei tee. Ja see on okei.

Ma olen rohkem hetkes kui kunagi varem.

See, mis varem tundus takistusena, on täna võimalus. Sest ma ei suru enam. Ja ausalt – surudes ei tulegi midagi päriselt head.

Parimad asjad sünnivad alati õigel ajal ja õiges kohas.

Ja kõige selle keskel on tunne, et kõik on hoitud. Ka mina ise.