Loomisest pikemalt

⸻

Ühendus iseendaga ja elu loomine

Elu loomine ei alga väljastpoolt. See ei alga tegevustest, pingutusest ega tahtmisest midagi „ära teha“. See algab ühendusest – ühendusest iseendaga, oma sisemise allikaga.

Ühendus oma kõrgema minaga ei ole midagi müstilist või kättesaamatut. See on hetk, kus sa oled kohal. Hetk, kus sa ei jookse mõtetega minevikku ega tulevikku, vaid oled siin. Ja just siis hakkab midagi sinus avanema.

Sa võid märgata, et kui oled selles ühenduses, tekib sinusse rahu, selgus ja tunne, et kõik on võimalik. See ei ole juhuslik – see on märk sellest, et oled kontaktis oma tõelise olemusega.

Kahe suuna tasakaal

Elu loomine toimub kahes suunas.

On vastuvõttev suund – see, kus sa vaikid, kuulad ja lubad. Sa ei püüa midagi muuta. Sa lihtsalt oled. Ja selles olemises hakkavad vastused ise tulema. Mõtted, tunded, taipamised – need ei ole väljamõeldud, vaid tekivad.

Ja siis on aktiivne suund – see, kus sa valid. Kus sa otsustad, mida sa tahad kogeda, luua ja oma ellu kutsuda. Sa annad oma sisemisele energiale suuna läbi mõtete, kujutluste ja sõnade.

Need kaks ei ole vastandid. Need täiendavad teineteist.

Kui sa ainult püüad luua, ilma kuulamata, lähed pingesse. Kui sa ainult kuulad, ilma valimata, jääd paigale. Elu hakkab liikuma siis, kui need kaks teevad koostööd.

⸻

Visualiseerimine kui seisund, mitte tehnika

Visualiseerimine ei ole lihtsalt piltide kujutamine peas. See on seisund. See on hetk, kus sa tunned, et see, mida sa lood, on juba olemas. Kus sa ei püüa midagi „saada“, vaid lubad endal kogeda seda tunnet juba praegu.

Kui sa kujutled midagi, aga samal ajal tunned kahtlust, hirmu või pinget, siis need tunded loovad rohkem kui pilt ise.

Seetõttu on olulisem kui kujutlus – sinu seisund.

Kui sa suudad tulla rahusse, lõdvestusse ja usaldusse, siis isegi lihtne tunne või kujutlus hakkab looma.

⸻

Keha kui värav

Kõik algab kehast. Kui keha on pinges, siis meel on rahutu. Kui meel on rahutu, siis ühendus katkeb. Ja kui ühendus katkeb, hakkad sa looma harjumusest, mitte teadlikkusest.

Seepärast on oluline alustada lihtsast: istu või lama, hinga, lase kehal lõdvestuda. Tunne oma keha. Tunne oma hingamist. Tunne, kuidas sa päriselt oled. Ja siis kujutle. Mitte peaga, vaid tundega.

Kujutle, et sinu sees on valgus. Soe, pehme, toetav. Lase sellel laieneda. Lase sellel täita sinu keha. Ja alles siis, sellest kohast, loo.

⸻

Sõna ja tunne

Sõnal on jõud ainult siis, kui selle taga on tunne.

Affirmatsioon ei toimi, kui see on lihtsalt lause. See hakkab toimima siis, kui sa tunned seda enda sees.

„Ma olen hoitud“
„Ma olen piisav“
„Kõik, mida vajan, on minu sees“

Need ei ole lihtsalt mõtted – need on seisundid, kuhu sa end viid.

Ja mida rohkem sa neid tunned, seda rohkem hakkab sinu elu nendele vastama.

⸻

Vastuseis ja vanad mustrid

Sageli ei toimi visualiseerimine mitte sellepärast, et see ei tööta – vaid sellepärast, et sees on vastuseis.

Sa võid tahta midagi väga, aga samal ajal karta seda.
Sa võid uskuda, et oled väärt, aga sügaval sees tunda vastupidist.

Ja siis loob elu seda, mis on tugevam – mitte seda, mida sa tahad, vaid seda, mida sa usud.

Seepärast ei ole vaja võidelda. Kui märkad hirmu, ebakindlust või kahtlust, siis ära suru seda alla. Vaata seda. Tunneta seda. Luba sellel olla. Sest alles siis saab see muutuda.

⸻

Vooluga kaasa minemine

Elu ei liigu alati sirgjooneliselt. Mõnikord tundub, et liigud vales suunas. Et asjad ei lähe nii, nagu sa tahad. Aga elu ei tööta alati loogika järgi – see töötab kooskõla järgi. Kui sa hoiad oma eesmärki liiga kramplikult, tekib pinge. Kui sa lased lahti, tekib liikumine. Vooluga kaasa minemine ei tähenda loobumist. See tähendab usaldust.

See tähendab, et sa tead, mida sa tahad, aga sa ei suru seda peale. Sa lubad elul sind sinna viia – võib-olla teist teed mööda, kui sa ise ette kujutasid.

⸻

Elu loomine päriselt

Elu loomine ei ole üks hetk. See on protsess.

See on igapäevane tagasi tulemine iseenda juurde. See on teadlik valimine, mida sa endas hoiad.
See on ausus iseenda vastu.

See on oskus olla korraga:
pehme ja tugev,
avatud ja selge,
usaldav ja kohal.

Ja kõige olulisem – see on lubamine.

Lubamine olla.
Lubamine tunda.
Lubamine luua.

Kasutan antud tekstis ka “Loov visualiseerimine” S. Gawaini raamatut.