Absurditeater

Vahel on tõesti kummaline märgata, kui suure kaalu me anname teiste arvamustele. Justkui oleks neil mingi eriline võim meie üle – kuigi tegelikult elab igaüks meist omaenda maailmas. Iga inimene vaatab elu läbi oma kogemuste, mälestuste, hirmude, lootuste ja eesmärkide. See, mida ta ütleb või arvab, räägib enamasti rohkem temast endast kui meist.

Ja ometi me võtame seda nii tõsiselt.
Laseme sõnadel meid mõjutada, püüame sobituda, selgitada, tõestada või isegi muuta midagi endas – lihtsalt selleks, et teise inimese maailm oleks meiega rahul.
Kui korraks kõrvalt vaadata, siis võib see tõesti tunduda nagu väike absurditeater.
Igaüks mängib oma rolli, räägib oma loo järgi ja usub, et tema vaatenurk on see õige. Samal ajal seisavad teised samal laval, omaenda lugude ja tõdedega.