Üks armas inimene jagas minuga hiljuti oma kogemust. Ta rääkis, kuidas käis mitmes autodesalongis. Mõnes kohas tundis ta külma suhtumist, mõõtmist, justkui poleks ta päris õige klient. See tekitas sisemise pinge – tunde, et peab end põhjendama, seletama, tõestama. Hiljem sattus ta hoopis teistsugusesse salongi. Seal oli vastuvõtt soe, rahulik ja lugupidav. Tunne oli täiesti teine – nagu oleks ta oodatud. Kogemus oli vastandlik ja jäi kummitama. Alles hiljem, seda lugu enda sees lahti mõeldes, jõudis minuni üks taipamine. Asi ei olnud tegelikult salongides ega inimestes. Asi oli selles kohas, kust ta ise ennast parasjagu vaatas. Vana mina kandis endas vaikset uskumust, et ta ei ole päris väärt. Ja sellest…

Viimase aja vestlused ja kohtumised on mind pannud mõtlema, märkama…kui erinevad inimesed on. Kui erinev on see, mis ruumi keegi endaga kaasa toob. Ja kui palju sõltub tegelikult ka minu enda hetkeseisust. On hetki, kus kellegi kõrval on lihtne hingata –kohalolu on soe, sõnad pehmed, vaikus turvaline. Ja on hetki, kus miski tundub külm või terav. Aga ma olen õppinud peatuma enne hinnanguid. Sest vahest ei ole kõik nii, nagu esmapilgul tundub..Puhtalt hinnata saab ainult siis,.kui ma ise olen kohal ja puhas leht. Palju sõltub sellest,.kas olen puhanud või väsinud, avatud või kaitses,.kas reageerin olevikust või mõnest vanast kogemusest. Minu roll ei ole kedagi parandada ega end väiksemaks teha, et…

Mu 7-aastane poeg ütles oma 10-aastasele õele:„Õde, kas sul ei ole vahest tunne, et tegelikult on see asi juba juhtunudja siis me teeme mingeid asju, mis on nagu juba tehtud…ja me juba enne teame, kuhu me jõuame?“Ma ei seletanud talle seda lahti.Ma ei parandanud.Ma lihtsalt kuulasin.Sest mõni lause ei vaja lahti mõtlemist.Ta vajab ära märkamist.

🌿 Suhe, tervenemine ja tšakrad – minu keeles. Ma olen aru saanud, et asi ei ole alati rääkimises. Väga sageli on asi hoopis enda märkamisest. Sellest kohast, kust ma parasjagu reageerin – kas pingest, hirmust, väsimusest või rahust. Suhe ei tervene siis, kui me üksteist parandame. Suhe terveneb siis, kui ma märkan ennast selles suhtesja teen vajadusel ümberhäälestuse enda sees. On hetki, kus rääkimine valest kohast teeb olukorra hullemaks. Kui sõna tuleb pingest, siis ta ei selgita – ta võimendab. Seepärast ei ole vaikus alati põgenemine. Vaikus võib olla koht, kus ma kogun ennast tagasi. Kui ma muudan enda sees kohta, kust ma suhtes olen, muutub sageli ka see, mis…

Keha räägib meiega väga vaikselt, kuid järjepidevalt. Üks lihtsamaid viise seda kuulata on hingamine ja see, kummast ninasõõrmest õhk parasjagu vabamalt liigub. Vasakut ninasõõret seostatakse päikeseenergiaga – see on aktiivsem, soojem ja seotud tegutsemise, selguse ning keskendumisega. Kui see pool on pikalt domineeriv, võib kehas tekkida rahutus, pinge või tunne, et ei oska peatuda. Paremat ninasõõret seostatakse kuuenergiaga – see on vastuvõttev, rahustav ja seotud intuitsiooni, puhkuse ning taastumisega. Selle kaudu hingates pehmeneb keha ja meel ning tekib turvatunne. Keha loomulik rütm vahetab ninasõõrmete aktiivsust tavaliselt iga tunni-paari tagant, hoides meid tasakaalus. Teadlikult hingates saame seda rütmi õrnalt toetada. Kui tunned ärevust või üleväsimust, aitab rahulik hingamine parema ninasõõrme kaudu.…

Täna ma tean, et küllus ei ole midagi, mida taga ajada. Ta ei tule pingutusest ega tõestamisest. Küllus on seisund – viis, kuidas ma olen suhtes eluga.Ma tean, et küllus algab tänulikkusest. Mitte suurtest asjadest, vaid nendest, mis on juba kohal. Sest kui ma ei märka ega hoia seda, mis mul on,ei muutu miski ka siis, kui juurde tuleb. Ma tean, et küllus on ringlus. Ta liigub andes ja vastu võttes.Ja see, mis antakse südamest, liigub alati ringiga tagasi – mitte samast kohast, mitte samal kujul, aga õigel ajal. Kui ma poes maksan, ei hoia ma enam hinge kinni.Ma ei maksa hirmust ega vastumeelsusest.Ma ütlen vaikselt: aitäh, raha, et sa…