Eneseareng
-
Miks ma räägin?
Ehk puudutan, ehk helisen kellegi sees.Aga tegelikult —olen aastaid nagu jõgi voolanud,otsinud algust ja otsinud lõppu,kuni taipasin:💧 jõgi ei otsi,ta lihtsalt voolab.Jõgi ei oota, kuni voolab —ta voolab kogu aeg.Ta juba on. Elu hingab siin, praegu.Suurem tõde ei ela kaugel,ega kellegi teise käes —see oled sina.Sina oled allikas, sina oled voog. Sa ei pea end peitma,ei pea kartma ega varjama voolusid, mis sinus liiguvad.Sa oled piisav, just sellisena nagu oled. Kuula end tasa,nagu jõgi kuulab oma kive ja kaldapuid.Märka. Kui kerkivad esile pooled,mida oled tahtnud varjata —ära ole endaga karm.Kõik on osa su veest,osa su teest. Kui teine inimene puudutab sinus midagi,mille poole silmad pöörata ei taha —ära pahanda tema…
-
Ratastoolist jooksjaks
Alles hiljuti kandsin endas rahutust – seedimise raskust, küüneseene märkust, tunnet, et aeg on midagi puhastada ja muuta. Kuid mida rohkem püüdsin end distsiplineerida, seda enam tahtis mu keha vastu mässata: maiustused tõmbasid, isu kasvas, nagu oleks minus pesitsemas miski, mis ei soovinud lahkuda. Siis ühel hetkel lasin lahti.Mõtlesin: Ma ei pea võitlema. Ma ei pea pingutama ega sundima.Võin usaldada – oma keha, oma loomulikku tarkust. Sellest hetkest hakkas kõik pehmenema.Hakkasin liikuma, leebelt ja kergusega. Peaaegu iga päev astusin oma Maaringule – mitte kaugele ega kiiresti, vaid just nii, nagu keha kutsus: üks ring, 700 meetrit. Ja siis teine. See Maaring, mida mööda ma jooksen, on eriline: minu mehe loodud…
-
Taipamine sooja õhtu valguses
Ühel vaikselt päikeselisel, soojal suveõhtul, kui päev oli veel kuldselt mahe ja maailm hingas aeglaselt, ootas naine oma hetke — seda väikest aega, mil ta sai minna jooksma, tuult ja ruumi nautima. Seni jalutas ta vaikselt aias. Tema sammud olid rahulikud ja ta sõrmed liikusid õrnalt marjapõõsaste vahel — siit üks punane sõstar, sealt üks magus maasikas. Tema kõrval oli veel keegi — tema enda tingimusteta armastus. Mitte keegi väline, mitte keegi, kes midagi nõuaks, vaid tema sisemine tundmine, kohalolu, mis oli muutunud nii loomulikuks, et see kõndis temaga koos. Noppides marju, ta lihtsalt tundis: kõik on hästi. Marjade maitse oli nagu elu ise — lihtne, vahetu, magus. Ja siis,…
-
Minu vaagna lugu
Ma istun vaikselt, silmad kinni.Hingan sügavalt ja luban tähelepanul vajuda sügavale oma vaagnasse — sinna, kus minu keha eluenergia on kõige elusam ja ausam.Kuulan… ja vaagen hakkab rääkima: Vaagen ütleb:Tere, mu arm. Mina olen sinu hoidja.Ma olen kandnud rõõmu ja valu, armastust ja hirmu, kirge ja vaikusehetki.Kõiki neid lugusid, mis on sind kujundanud.Aga nüüd ma põlen — põlen selleks, et vabaneda.Kas sa kuulad mind? Ma vastan:„Jah, ma kuulan. Ma tunnen sind, sinu soojust, elusat energiat.Ma tean, et siin on kogemused, mis mind enam ei toeta, aga mis on mind lihvinud selleks, kes olen.Ma tänan neid. Ma tänan sind, mu vaagen.“ Vaagen küsib:Kas sa oled valmis laskma lahti, mis sind enam…
-
🌿 Kui peegel näitab sügavamale 🌿
Elus liigub inimene, kellele meeldib vahel olla omaette. Tema “koopaks” on tema vaikne ruum — koht, kus ta tunneb end kõige rohkem iseendana. Ta kuulab elu aeglast rütmi, naudib lihtsust ja vähesust. Ta käib välja siis, kui soovib, mitte selleks, et teiste ootustele vastata.Aga elu ja inimesed tema ümber annavad nõuandeid, arvamusi ja ootusi:”Sa peaksid rohkem tegema.””Sa peaksid elama teisiti.””Sa peaksid muutuma.”Sageli ta lihtsalt kuulab või noogutab — tänutundest või selleks, et mitte tekitada pinget. Aga kuskil sees kasvab teadmine:✨ „See ei ole päris see, mida ma vajan. See pole minu tee.“Mõne aja pärast ilmub veel sügavam taipamine:💡 „Kuidas saavad teised teada, mida ma päriselt vajan ja tahan, kui ma…
-
Piiridega tingimusteta armastus
✨ On aegu elus, kus märkame, et meie sees on midagi, mida oleme kaua varjanud või eitanud. Midagi, mis on meie loo osa, aga tundub raske, valus või häbiväärne — justkui tahaks seda ära lõigata, peita pilgu eest. Kuni ühel hetkel taipame: see kõik on siin maailmas. Kõik lood, kõik inimesed, kõik minevikud — ja neil on oma koht. Miski pole olnud asjata. Aga see ei tähenda, et peame kõigega samastuma. See ei tähenda, et peame kandma endas valusid, mida teised ei suutnud lahendada. Ja siis tuleb uus arusaamine:💫 Mina valin oma tee. Mina valin, millist elu ma loon. Mina kehtestan oma piirid — selged, ausad, pehmed piirid — ja…
-
Minu lugu iseendaga
On tunne, et ma pean jagama. Mu süda ütleb seda nii selgelt: “Jaga seda, mis sinus on.” Aga kohe astub vahele mõistus. Ta ütleb: “Kas see ikka meeldib teistele? Kas nad üldse saavad aru? Äkki nad naeravad su üle. Või peavad sind narriks.” Ja siis, justkui vaiksest ja sügavamast kohast, tuleb veel üks hääl — see on minu hing, ma usun. Ta ütleb lihtsalt ja kindlalt: “Tee seda, mida õigeks pead. Jaga. Jaga, sest see on sinu tee.” Ma mõistan, et kui ma jagan, siis tekitab see teistes tundeid. Mõni võib naerda, mõni võib nutta. Mõni võib vihastada, mõni armastada. Aga lõpuks ei ole need tunded minu kanda. See, mida…
-
🌿 Kohalolu, usaldus ja loomine — nii see sünnib 🌿
Viimasel ajal olen end tabanud ikka ja jälle küsimast: Kas ma teen õigesti? Kas ma olen nähtavaks olemisel liiga julge? Kas ma ei tundu äkki ülbe?Need hirmud tulevad üles — eriti siis, kui jagan sotsiaalmeedias enda loomingut, kui kutsun inimesi osa saama sellest, mida olen loonud või valmis pakkuma.Aga siis ma märkan:See kõik on ainult hirm.See ei pea mind juhtima.Ma ei pea seda isegi “ära lahendama” või “ära hoidma”.Ma lihtsalt olen kohal — täiesti siin, selles hetkes, ja tegutsen.Ma ei tea, kuhu kõik viib.Ma ei mõõda seda päevade või tulemuste järgi.Ma loon koos oma mehe ja lastega — väikeste sammude ja hetkede kaudu — elu, mis sünnib puhtalt usaldusest.Usaldusest elu…
-
Kui võtan omaks….
“Kui võtan omaks, muutub ka stsenaarium” Vahel piisab lihtsalt sellest, et kirjutad endale või kellelegi teisele välja kõige sügavamad tunded. Näiteks nii: “Ma kardan. Ma olen süüdi.” Ja siis märkad midagi olulist: 💛 Kui julged öelda endale ausalt ja ilma hinnanguta, kus sa oled, siis juba see muudab midagi.💛 Kui võtad selle vastu — hirmu, süü, ebakindluse — ilma võitlemata, siis see ei pea enam sind juhtima.💛 Sa ei pea enam “ära tegema”, “parandama” ega “ära kaduma laskma”, vaid lihtsalt olema kohal sellega, mis sinus on. 👉 “Kui võtan omaks, muutub ka stsenaarium.”See tähendab: kui sa lõpetad sisemise võitluse ja võtad vastu isegi oma kõige raskemad tunded, siis hakkab kogu…
-
Ma ei soovi enam karta
Miks ma hakkasin vaatama elu loomulikuma ja looduse poole? Lapsena ja noorena olin sageli haige — tundus, et angiin ja muud tervisemured ei jätnud mind rahule. Isegi pärast mandlite eemaldamist liikus raskus lihtsalt järgmisesse kohta. Samal ajal olin tihti kurvameelne, tundlik ja kartlik, hoidusin alateadlikult ka alternatiivmaailmast, sest see tundus võõras ja hirmutav.Ühel hetkel aga muutus kõik: üks kolleeg jagas oma kogemust ja ma otsustasin, hoolimata hirmust, anda võimaluse ravitsejale. Alguses tundus temagi hirmutav, kuid ma käisin tema juures piisavalt, et ühel hetkel taipasin — tervisemured, mis olid mind aastaid piinanud, olid kadunud. Lisaks aitas ta mul näha ka minu nõrgemaid kohti ja andis soovitusi, kuidas end hoida. Mõnda aega…