Eneseareng
-
Lugu: Usaldus ja aeglustamine
Mõnikord tundub, et meie unistused on kohe käega katsutavad, kuid samas libisevad nad ikka sammukese võrra eest ära. Tekib tunne, et peame rohkem pingutama, rohkem tegema, kiiremini liikuma. Kuid elu tuletab meile ikka ja jälle meelde – kõik sünnib õigel ajal. Nii nagu loodusel on oma rütm, on ka meie unistustel ja teekonnal oma sisemine kell. Kevad ei saa tulla enne, kui talv on oma töö lõpetanud. Samamoodi ei saa ka meie suurimad soovid ja plaanid avalduda enne, kui pinnas on valmis neid vastu võtma. Aeglustamine ei ole loobumine. See on hoopis lubamine. Lubamine endal hingata, märgata, nautida juba olemasolevat. Lubamine elul end kanda. Pean tunnistama, et suure osa oma…
-
Lugu: Usaldamise ja lahtilaskmise tee
Olen oma teekonnal kogenud, et lapse kasvamine pole ainult tema lugu. See on ka minu enda sisemise töö ja õppimise lugu. Iga uus samm lapse elus kutsub mind vanemana õppima lahti laskma ja usaldama. Kui mu laps esimest korda lasteaeda läks, sain aru, kui tugevalt ta peegeldab minu tundeid. Kui mina kartsin, hoidsin kinni ja polnud valmis lahti laskma, siis lapsel oli samuti raske minna. Alles siis, kui suutsin endas öelda: “Ta on hoitud. Ma usaldan keskkonda ja tema jõudu,” muutus ka tema samm kergemaks. Hiljem kooli minnes kordus sama õppetund – aga juba sügavamal tasandil. Nüüd polnud enam ainult harjumine uue ruumi ja õpetajaga, vaid tervete päevade möödumine kodust…
-
Astudes ettevõtlusesse ja luues oma rada
Minu tee ettevõtlusesse ei alanud äriplaani ega numbritega. Ta algas hoopis südamest – ja köögist. Kui ma ei teadnud, mida teha, läksin taimede ja jahudega sehkendama. Köök on minu suurim teraapia. Seal, segades, sulatades ja katsetades, rahuneb meel ja avaneb loovus. Ma lihtsalt loon ja loon, perega, pereta. Alguses sündisid kõik loodu endale ja perele, lähedastele kingiks, hiljem märkasin, et need annavad rõõmu ja hoolt ka teistele. Siis sain aru – see, mida ma südamest loon, ongi juba äkki ettevõtlus…. Ning kui loon, mida südamest tunnen, siis kõik toimibki. Ettevõte on minu tänane vorm, aga selle taga on midagi palju enamat – ettevõtlikkus. See on hing ja süda, mis pulbitsevad…
-
Süda sosistab: kõik on hästi
On päevi, mil süda sosistab rahulikult: “Kõik on hästi. Sind hoitakse. Elu kannab sind.” Aga samal ajal pilk ringi vaadates näeme reaalsust, mis meile ei meeldi. Asju, mis on poolikud, raskused, mis suruvad peale, või tulevik, mis tundub ähmane. Just siis tekib hirm. Hirm tuleviku ees, sest meel ei näe tervikut, vaid ainult killukest – praegust raskust. Aga süda teab, et raskus ei ole igavene. Mõnikord piisab väga väikesest rõõmuhetkest, et hing kergemaks läheks – näiteks soojast kallistusest, jalutuskäigust, vihmast aknal, päikesekiirest või hetkest looduse keskel. Need pisikesed hetked on sillad südame usalduse juurde. Kui on raske, võib küsida endalt:✨ “Mis ma hetkel vajan? Mis mind praegu rõõmustaks?” Võib-olla on…
-
Nimed, numbrid ja märkamise kunst
Kui maailm loodi, oli igal sõnal ja igal numbril oma tähendus. Need ei olnud pelgalt märgid, vaid sagedused – energia, mis kannab endas lugu. Täna elame maailmas, kus sõnad ja numbrid justkui ujutavad meid üle. Me näeme kuupäevi, kellaaegu, registreid, dokumente ja nimesid… aga kui palju me tegelikult märkame nende taga peituvat? Kui palju näeme enamat kui lihtsalt juhust või ametlikku kirjet? 💛Nimed kui peeglid Eesnimi on sageli teadlik valik – justkui seeme, mille vanemad lapse hinge külvavad. Minu nimi Kristi pandi Kristuse järgi, sooviga, et minus oleks tahe abistada nõrgemaid ja usk suuremasse. Nii kätkeb mu eesnimi juba sünnist alates missiooni – olla valguse kandja ja toetaja. Perekonnanimi on…
-
Hea uni
Olen märganud enda ja teiste pealt, et uni on palju enamat kui lihtsalt puhkus. Uni sõltub ka sellest, milliseid väikseid samme me päevas ja õhtul enne magamaminekut teeme. Hea une toetajad 🐑Rahulik õhtu Kui jätan õhtul arvuti või telefoni kõrvale ja luban silmadel puhata, tuleb uni kergemini. Mõnikord aitab see, kui panen telefoni lennurežiimile või valin õhtuks hämarama valguse. 🐑Õrn tempo Kui õhtul on palju sagimist või väga aktiivne tegevus, ei tule uni alati rahulik. Kui aga valin vaiksema rütmi, kuulan rahulikku muusikat või võtan kätte raamatu, muutub olemine pehmemaks. 🐑Keha hool ja enese hellitamine Õhtused rituaalid aitavad päevale joone alla tõmmata. Mind toetab vahel õhtune jooks, mõnikord aga soe…
-
Sõnade vägi
Kas oled märganud, milliseid sõnu sa igapäevaselt kasutad? Üks lihtne lause, näiteks: „Mis sul viga on?“ võib kõlada süütult, aga tegelikult kanda endas palju raskust. Ma ise olen hakanud viimasel ajal tähele panema, millised laused ja sõnad mu seest välja libisevad. Ja ma olen otsustanud – ma võtan täielikult vastutuse oma sõnade eest. Mida ma saan muuta? Ma ei saa muuta teiste inimeste tegusid, otsuseid ega valikuid. Küll aga saan ma muuta iseenda kohalolu ja seda, kuidas mina räägin. Kui maailm tundub vahel õudne ja raske, siis tasakaalu ei loo ma sellega, et üritan kõike parandada. Tasakaal tekib sellest, kui ma lasen maailmal olla täpselt selline, nagu ta parasjagu on.…
-
Valule otsa vaadates sünnib kergus
Kesktee blogis jagan oma kogemusi ja taipamisi, mis on sündinud eluteel – läbi keha, hinge ja südame. Need lood ei ole õpetused, vaid kutse märgata ja meenutada, kui väekad me tegelikult oleme. Praegu on aeg, mil vanad mustrid, kehamured ja peidetud lood tõusevad pinnale. Mitte karistusena, vaid selleks, et me kuulaksime ja lubaksime neil vabaneda. See on enesega töötamise ja aususe aeg – võimalus märgata, võtta vastu ja lasta minna. Hiljuti olin oma lähedase kõrval, kellel olid tugevad valud. Ma ei saanud tema valu ära võtta, kuid sain olla tema kõrval toeks. Toetasin teda hingama läbi koputamise – ja kui inimene ise ei saa, saab lähedane koputamisega toetada. Hoidsin ühendust…
-
Elu teelahkmel
Igaüks meist jõuab elus hetkeni, kus tuleb küsida: kas ma elan oma elu või kellegi teise ootuste järgi?See on hetk, kus võib jätkata samamoodi “tublina” või hakata samm-sammult liikuma iseenda tõe poole. Mõlemad teed nõuavad julgust, kuid ainult üks neist viib pärisvabaduseni. 🌱Me sünnime puhtana Me sünnime siia maailma valgusena. Meis on esialgu puhas terviklikkus – täius, mis ei vaja tõestust ega vormimist. Kuid üsna pea hakkavad teised meist kujundama midagi “õiget”. Antakse edasi nii tõdesid kui ka valesid. Õpetatakse, kuidas peab olema, kuidas peab käituma. Varakult taipame, et kui oleme tublid ja pingutame, siis saame kiita. Ja kiitus on magus – see paneb meid veel enam püüeldes teiste ootusi…
-
Õppides vastu võtma – nii kriitikat kui valgust
Ei ole nii, et kui ma jagan oma lugu, olen ma kõrgem või madalam, väekam või nõrgem, tervem või haigem. Minu ülesanne on jagada – nii oma taipamisi kui ka varju. Täna jagan oma varju.Minu sees on suur hirm eksida. Sel nädalavahetusel küsiti mu käest heatahtlikult, kas olen olnud kontrollfriik. Esialgu eitasin, kuid hiljem taipasin, et jah – see osa on minus olemas. Olen püüdnud olla alati tubli, et tunda end piisavana. Olen arvanud, et pean ennast pidevalt tõestama. Kui keegi ütleb, et miski minu juures või mu tegemistes ei kõneta, kukun kokku – ja mitte ainult, vaid vajun sügavale auku, kust võtab aega, et uuesti hingama hakata. See taipamine…