aug. 23
Kõik, mis minus üles tõuseb – olgu see hirm, viha, rõõm või segadus – on tegelikult vaid osa minust. See on killuke minu loost, minu süsteemist, minu kogemusest. Sellel ei olegi tingimata tähtsust, kust see tuleb või miks ta tuleb. Oluline on, et ma ei pea teda enam peitma. Kui ma märkan seda, mis minus …
aug. 21
On aeg, mil süda hakkab kõnelema valjemalt kui mõistus. Kui kuulan teda, avaneb elu täiesti uuel viisil – justkui rulluks lahti nähtamatu rada, mida ma ei pea enam kontrollima, vaid ainult usaldama. Uus võib tunduda hirmutav, sest ta on tundmatu. Varjud sosistavad: „Jää vanasse, siin on turvaline.” Aga ma tean – hirm ei ole tõde, …
aug. 18
Me kuulame sõnu, kuid kuuleme iseennast. Me kuulame teisi, kuid kuuleme läbi oma filtri. See, mida kuuleme, ei ole kunagi tõde ise – see on peegeldus meis. Tõde ei asu väljaspool, vaid selles, mida see meis esile toob. Sõna võib kaduda, aga tunne, mille see puudutas, on see, mis päriselt kõneleb. Ja mida me selle …
aug. 18
Me ei ole keegi nõrgem ega tugevam, halvem ega parem. Kõik lihtsalt on. Igaühel on oma tee, oma ülesanne ja oma rütm. Olen märganud, et minu ülesanne on meenutada – raputada õrnalt, vahel ka veidi tugevamalt –, et vägi ei asu kuskil väljaspool, vaid meis endis. Inspiratsiooni ja peegeldusi võib tulla teistelt inimestelt, raamatutest, hetkedest, …
aug. 18
Me kõik oleme kuulnud või ise öelnud lauset: „Mul on kiire.“ See kõlab justkui elu loomuliku osana – tegemisi on palju ja aega vähe. Aga kui peatuda ja kuulata, siis selles lauses on rohkem kui pelgalt ajapuudus. Sõnade vägi Sõnad ei ole pelgalt helid – need loovad meie kogemust. Kui ütleme endale: „Mul on kiire,“ …
aug. 17
Kui mind varem kritiseeriti, mulle nõu anti, tekkis minus üsna hiljutigi veel tunne: miks mind ei väärtustata, miks ei võeta mind sellisena, nagu ma olen?Ma võtsin kõike seda kohe isiklikult. See puudutas mu südant sügavalt ja tekitas sisimas tunde, et ma pole piisav. Õnneks suutsin end selles märgata — lubada endal neid valusaid kihte näha, …
aug. 15
Me ei näe tihti. Aastad võivad mööduda, kuid südames on side alati soe ja nähtamatu, ulatudes üle aja ja ruumi. Siis ühel päeval me kohtume – korraks, mõneks tunniks. Ja selles ajas on rohkem kui mõnes aastas. Me ei tule tühje anumaid täitma. Me lihtsalt oleme. Kohal. Päris. Ilma maskideta. Kõigi oma varjude ja valgusega,sest …
aug. 10
On retsepte, mis ootavad oma aega.Mõnikord seisab mõte sinuga päevi, kuid vahel ka kuid, kuni tunned, et nüüd on see hetk, mil kõik koostisosad ja sinu enda valmisolek kohtuvad.Täna on mul käes päev, mil minu köögis sünnib varemerohu salv, mille sees on mädarõika jõud, saialille pehmus ja leinakase puhastav vägi.See on salv, mis teeb oma …
aug. 10
*Me oleme kõik laevad. Mõni päev tormis, mõni päev rahus – aga liikumine jätkub.Me õpime oma väge tundma siis, kui laseme lahti välisest ja inimestest sõltumisest.Kui arvame, et siis kukume kokku – ei kuku.Siis näeme, et õiged inimesed jäävad ja kasvavad koos meiega omas tempos.On ka neid, kes kaovad – ja see on täiesti õige. …
aug. 09
Mõnikord märkame end keset vestlust või tegevust seletamas, miks me midagi teeme. Justkui oleks vaja kellelegi tõestada oma õigust olla ja tegutseda. Tegelikult on see õrn signaal, et meie eneseväärtustamine vajab hetkel rohkem tähelepanu. Selles loos jagan oma värskeimat taipamist ja teekonda – kuidas näha, kust sellised tunded tegelikult alguse saavad, ja kuidas liikuda taas …