Eneseareng

  • Kui inspiratsioon hingab

    Ma loon siis, kui mu sees ärkab inspiratsioon.See ei ole midagi, mida saaks sundida – see tuleb nagu tuul,vaikse sahinana esmalt, siis tugevneb ja viib mind endaga kaasa.Kui see kohal on, ei ole vaja muud kui olla avatud.Loomine ei tule pingutusest, vaid kohalolust.See sünnib siis, kui ma olen täis rahujõudu, mis elab minu sees ka siis,kui maailm ümberringi liigub, lainetab ja mõnikord ka murdub. Rahu ei ole seisund, mida peab saavutama – see on valik.Isegi siis, kui elu tuleb sisse nagu torm ja puud raputavad lehti,jään mina oma juurtesse.Lubades tuulel käia, vihmal langeda, päikesel peituda,teades, et kõik see on vaid mööduv ilm. Ka valu võib tulla – ja vahel toobki…

  • Minu tänu Anni Talule

    See nädal on olnud täis väge, tänu ja loomist.Kõik tuli justkui iseenesest – rahulikult ja loomulikult,nagu maa ise oleks suunanud mind veel korra käsi sirutama, segama, kuulama.Tänu nendele taimedele sündisid selle nädala jooksul neli imelist salvija üks rõõmus huulesalv – igaüks oma väe ja sõnumiga. Kõigepealt sündis 🌞 Taime Soojus – tugev ja elujõuline salv.Taimed, kes sinna said – aed- ja nõmmliivatee, raudrohi, kummel, pärnaõis,ning pisut angervaksa, põdrakanepit ja piparmünti –kõik koos viinamarjaseemneõlis, sheavõis, kookosrasvas ja mesilasvahas.Selle salvi vägi on soojus, kaitse ja tervendav hool –toetus külmade ja niiskete ilmade keskel,abi lihastele, liigestele ja südamele. Seejärel valmis 🌸 Taime Heaolu – naiselik ja tasakaalustav salv.Naistepuna, põdrakanep, angervaks ja veidi piparmüntisaid…

  • Hirm ja valu

    Mõnikord tulevad elus hetked, mis raputavad sind kuni südameni.Sel kevadel tõi meie pere pesamunaga seotud teekond minu ellu kogemused, mis on olnud kõige sügavamad, valusamad ja samas kõige õpetlikumad. Kevadel tundus, et ärkan — justkui elu oleks mind õrnalt mugavustsoonist välja tõuganud, et saaksin uuesti vaadata, kes ma olen ja kuhu liigun. Aga nüüd, väga hiljuti, tuli teistsugune laine. See, mis tõi pinnale kõik, mida olin endas püüdnud peita: hirmud, valud, pettumused. Asjad, mida ei saa enam riiulisse tagasi panna. Kui kevadel tundsin tuge ja ümbritsevate inimeste hoidmist, siis seekord oli vaikus, tõenäoliselt valisin ma ise samuti selle vaikuse, et võtta sügavamat vastutust. Mitte et tuge poleks, aga nägin selgelt,…

  • Hinga

    Paraku, kui hingamine ununeb,õpetab elu meid seda uuesti läbi hirmu ja valu.Sest just siis, kui tundub, et kõik laguneb,tuletab elu meelde,et ainult hingamine viib koju tagasi. Elu õpetab meid vahel mitte õrna puudutuse,vaid olukordade kaudu, mis murravad kõik, mis pole tõeline.See ei ole karistus —see on kutse. Kutse loobuda võitlusest.Kutse lõpetada tõestamine, seletamine ja hirm.Kutse lihtsalt olla. Kui enam ei püüa kõike juhtida, hakkab elu ise hingama.Ta ei vaja meie survet ega hirmu –ta teab ise, kuidas hoida.Ja selles voolamises on armastus.Mitte see, mida tuleb teenida,vaid see, mis lihtsalt on. On hetki, kus kõik väline kaob ja jääb vaid hingamine.Kui jõudu enam pole ja pisarad uhuvad minema kõik,mis kunagi tundus…

  • Elu kingib lubades

    🌿 Viimased kuud on olnud kui tormine meri — lained on tulnud suure hooga, löönud kõik ümber ja siis vaikinud. Nii palju muutusi, nii palju õpetusi. Tegelikult on kogu see aasta olnud justkui sügavaim õpetaja — mitte sõnade, vaid elusündmuste keeles. Ja siin ma olen. Täielikus lubamises.Sest olen mõistnud, et kõik muu — kontroll, ärevus, punnitamine, võitlus — viib vaid sügavamale mülkasse. Kui üritad elu juhtida, kaotad elu enda. Kui usaldad elu, hakkab elu kandma sind. See taipamine ei sündinud kergelt. See sündis keset elu proovikivi, hetkes, mil kõik tundus korraga liiga palju. Kui jõud oli otsas ja tundus, et iga hingetõmme nõuab usku. Kui kõik välised tugisambad olid justkui…

  • Elu vajab liikumist

    Elu liigub muutustes. Iga uus etapp toob esile tunded, mis on olnud vaikselt varjus — ärevuse, hirmu, ebakindluse. Need ei ole halvad. Need on märgid, et midagi olulist on toimumas, et sisemine kompass on taas liikumas uue suuna poole. Ärevustunne tekib, kui mõtted jooksevad ees ja keha ega hing pole veel järele jõudnud. Kui tegutseda vaid peas, mitte rahus ja kohalolus, muutub energia rahutuks. Kui aga aeglustada, hingata ja panna mõtted paberile, saab kogu sisemine liikumine kuju. Seal, kirjutamise ja vaikuse vahel, hakkab selgus vaikselt esile tulema. Ebakindlus ei tähenda enam teadmatust. See on hoopis märk, et vaade pole veel piisavalt avardunud — et on veel võimalusi, mida pole märgatud.…

  • Üleminek

    On aegu, mil tunned, et midagi uut on lähedal. See aimdus on pehme, aga selge — justkui õhk muutuks, valgus pöörduks pisut teises suunas. Süda teab, et ees on liikumine, ent samas on praegune paik nii turvaline, nii tuttav. Kõik on paigas, hing saab puhata, ja ometi sosistab kusagil sees hääl: on aeg edasi minna. Selline hetk on habras ja püha. Üks osa meist tahaks jääda — turvalisuse, tuttavuse ja stabiilsuse juurde. Teine osa aga sirutub, otsib avarust, uusi mustreid, värsket hingamist. Kui lõpuks otsus küpseb ja astud sammu tundmatusse, siis muutub midagi nähtamatult sügaval tasandil. Isegi see, mis oli varem valus, korrast ära või raske kanda, hakkab ühtäkki rahunema.…

  • Eitamise lõpetamine

    Kui me enam ei eita, vaid lubame endal näha ja tunda seda, mis on — isegi kui see on valus või ebamugav — siis hakkab midagi muutuma. Eitamine hoiab meid lõksus, sest me põgeneme omaenda kogemuse eest. Kuid kui tekib hetk, kus me lihtsalt oleme valmis nägema, valmis tundma, valmis lubama — sünnib aktsepteerimine.See aktsepteerimine ei tähenda loobumist või allaandmist, vaid sügavat vastuvõtmist: “see on nii nagu on, ja mina olen siin”. Sellest hetkest algab enesekasv. Just vastuvõtmises sünnib rahu. Mitte enam võitlust, mitte põgenemist, vaid vaikne teadmine, et kõik, mis on, teenib minu teekonda.

  • Paadimees ookeanil-nii sündis Rahu

    Täna ma ei pea teadma. Ma ei tea täpselt, kellele see on või miks see sündis. Aga ma tean, et see soov luua tuli südamest. Täna ma loobun vajadusest teada kõike ette. Ma lihtsalt loon, nagu Looja minus loob. Ma teen selle rullõli valmis – teadmatuses, aga usalduses. Sest nii on vaja. Ja ma tean, et ka mina vajan seda õli. Lubasin endal selle luua ja luban endal abi vastu võtta. Üks armas inimene jagas: meie oleme nagu paadimehed keset eluookeani, kelle ülesanne ei ole ookeani juhtida, vaid õppida enda paati valitsema – rahus, kohalolus, järjepidevuses. Selle õppimise käigus võib võtta vastu toetust. Ja vahel ongi just väline tugi see,…

  • Soojuse sünd

    ✨ Soojuse sünd Mõnikord tuleb hetk, kus sees süttib soov – mitte kindla plaani või vajaduse pärast, vaid lihtsalt seepärast, et süda hakkab rääkima.Sel korral rääkis ta selgelt ja soojalt.Tuli kutse luua väekas salv “Soojus” – mitte toode, vaid tunne, mis oleks olemas siis, kui väljas on külm ja sees on tühjus, kui keha vajab sooja ja hing tahab meeldetuletust, et valgus on alles. Ma ei teadnud täpselt, kellele see mõeldud on, ega miks just praegu.Aga praegu on iga päev uus ja iga päev tuleb vajadus luua midagi, mis toob soojust ja hoolt – endale, teistele, või lihtsalt maailma voogu tasakaalu juurde.Nii sündis Soojus. Kõik algas väärisõliga, mis sai tehtud…