juuli 20
Alles hiljuti kandsin endas rahutust – seedimise raskust, küüneseene märkust, tunnet, et aeg on midagi puhastada ja muuta. Kuid mida rohkem püüdsin end distsiplineerida, seda enam tahtis mu keha vastu mässata: maiustused tõmbasid, isu kasvas, nagu oleks minus pesitsemas miski, mis ei soovinud lahkuda. Siis ühel hetkel lasin lahti.Mõtlesin: Ma ei pea võitlema. Ma ei …
juuli 19
Ühel vaikselt päikeselisel, soojal suveõhtul, kui päev oli veel kuldselt mahe ja maailm hingas aeglaselt, ootas naine oma hetke — seda väikest aega, mil ta sai minna jooksma, tuult ja ruumi nautima. Seni jalutas ta vaikselt aias. Tema sammud olid rahulikud ja ta sõrmed liikusid õrnalt marjapõõsaste vahel — siit üks punane sõstar, sealt üks …
juuli 19
Ma istun vaikselt, silmad kinni.Hingan sügavalt ja luban tähelepanul vajuda sügavale oma vaagnasse — sinna, kus minu keha eluenergia on kõige elusam ja ausam.Kuulan… ja vaagen hakkab rääkima: Vaagen ütleb:Tere, mu arm. Mina olen sinu hoidja.Ma olen kandnud rõõmu ja valu, armastust ja hirmu, kirge ja vaikusehetki.Kõiki neid lugusid, mis on sind kujundanud.Aga nüüd ma …
juuli 19
Elus liigub inimene, kellele meeldib vahel olla omaette. Tema “koopaks” on tema vaikne ruum — koht, kus ta tunneb end kõige rohkem iseendana. Ta kuulab elu aeglast rütmi, naudib lihtsust ja vähesust. Ta käib välja siis, kui soovib, mitte selleks, et teiste ootustele vastata.Aga elu ja inimesed tema ümber annavad nõuandeid, arvamusi ja ootusi:”Sa peaksid …
juuli 18
✨ On aegu elus, kus märkame, et meie sees on midagi, mida oleme kaua varjanud või eitanud. Midagi, mis on meie loo osa, aga tundub raske, valus või häbiväärne — justkui tahaks seda ära lõigata, peita pilgu eest. Kuni ühel hetkel taipame: see kõik on siin maailmas. Kõik lood, kõik inimesed, kõik minevikud — ja …
juuli 15
On tunne, et ma pean jagama. Mu süda ütleb seda nii selgelt: “Jaga seda, mis sinus on.” Aga kohe astub vahele mõistus. Ta ütleb: “Kas see ikka meeldib teistele? Kas nad üldse saavad aru? Äkki nad naeravad su üle. Või peavad sind narriks.” Ja siis, justkui vaiksest ja sügavamast kohast, tuleb veel üks hääl — …
juuli 10
Viimasel ajal olen end tabanud ikka ja jälle küsimast: Kas ma teen õigesti? Kas ma olen nähtavaks olemisel liiga julge? Kas ma ei tundu äkki ülbe?Need hirmud tulevad üles — eriti siis, kui jagan sotsiaalmeedias enda loomingut, kui kutsun inimesi osa saama sellest, mida olen loonud või valmis pakkuma.Aga siis ma märkan:See kõik on ainult …
juuli 10
“Kui võtan omaks, muutub ka stsenaarium” Vahel piisab lihtsalt sellest, et kirjutad endale või kellelegi teisele välja kõige sügavamad tunded. Näiteks nii: “Ma kardan. Ma olen süüdi.” Ja siis märkad midagi olulist: 💛 Kui julged öelda endale ausalt ja ilma hinnanguta, kus sa oled, siis juba see muudab midagi.💛 Kui võtad selle vastu — hirmu, …
juuli 09
Miks ma hakkasin vaatama elu loomulikuma ja looduse poole? Lapsena ja noorena olin sageli haige — tundus, et angiin ja muud tervisemured ei jätnud mind rahule. Isegi pärast mandlite eemaldamist liikus raskus lihtsalt järgmisesse kohta. Samal ajal olin tihti kurvameelne, tundlik ja kartlik, hoidusin alateadlikult ka alternatiivmaailmast, sest see tundus võõras ja hirmutav.Ühel hetkel aga …
juuli 09
Vahel on kõik hästi.Päevad voolavad rahus,hing on avatud ja tasakaalus,elu tundub heaks sõbraks saanud.Tunnen end tugevana, arenenuna,justkui oleksin mäetipus ja näen kaugele. Ja siis…tuleb mingi muutus.Midagi väikest või suurt,mis kisub harjumuspärasest rütmist välja.Midagi, mis kriibib, torkab,tekitab ebamugavust, segadust.Korraks kõik paiskub segi. Ja ma mõtlen:„Olin ju kasvanud,arvasin, et see koht minus on juba tervenenud.Et olen tugev, …