✨ Soojuse sünd Mõnikord tuleb hetk, kus sees süttib soov – mitte kindla plaani või vajaduse pärast, vaid lihtsalt seepärast, et süda hakkab rääkima.Sel korral rääkis ta selgelt ja soojalt.Tuli kutse luua väekas salv “Soojus” – mitte toode, vaid tunne, mis oleks olemas siis, kui väljas on külm ja sees on tühjus, kui keha vajab sooja ja hing tahab meeldetuletust, et valgus on alles. Ma ei teadnud täpselt, kellele see mõeldud on, ega miks just praegu.Aga praegu on iga päev uus ja iga päev tuleb vajadus luua midagi, mis toob soojust ja hoolt – endale, teistele, või lihtsalt maailma voogu tasakaalu juurde.Nii sündis Soojus. Kõik algas väärisõliga, mis sai tehtud…

🌙 Naljakas mõelda, et tahtsin uneõli teha juba augustis, aga kuidagi ei jõudnudki. Vahepeal tuli nii palju muud — elu, lapsed, uued ideed ja muutused. Eile aga tundsin, et nüüd on aeg. Panin kõik valmis, vaatasin üle kõik oma eeterlikud õlid ja otsustasin, et teen lõpuks parima uneõli, mis mu õlidest võimalik luua on. Ja tehtud see sai – kohe tuli kergem ja mõnusam tunne. Vahepeal mõtlesin, kas üldse veel teha…aga siis taipasin, et muutused sünnivad siis, kui ma elan täna ja teen täna seda, mida armastan – mitte siis, kui muutus ise tuleb. Nii sündis retsept, kuhu said sisse: Lavendel aspic – rahustab meelt ja keha, aitab pingest lahti…

Kõik sai alguse ühest lihtsast, kuid sügavast küsimusest – mida oma eluga peale hakata? See küsimus kummitas pikalt kuni enam ei jaksanud. Ühel hetkel taipasin, et vastuseid ei pea otsima – piisab, kui lasta olemisel juhatada. See juhatus viis mind looduse juurde. Meie enda aasade väekatest taimedest sündisid esimesed salvid, hiljem ka tinktuurid, spreid ja õlid (juba mitmed aastad ennem oli raamatuid just taimede teemal lugeda ja kingitusena samuti saadeti just taimedega seonduvat, samuti aitas imeliselt Källomäe perenaine oma teadmistega). Need polnud aga loodud müügiks, vaid selleks, et õppida, kogeda ja avastada, kuidas loodus saab inimest toetada. 💚 Salvide sünd ja armastus Salvid sündisid minu elus armastusest looduse ja taimede…

Kui liigume uude paika – olgu see kodu, kool, töö või kogukond – on meis sageli suur unistus ja entusiasm: leida oma koht, jagada dialoogi, luua soojust ja teha ühiselt midagi tähenduslikku. See igatsus on inimlik ja kaunis – ta näitab meie loomulikku vajadust kuuluda. Alguses paneme kogu hinge sisse – toome valgust, loome dialoogi, anname soojust. Kuid vahel juhtub, et vastukaja ei tule. Ootus jääb täitmata, ja entusiasm, mis tundus kingitus, võib mõnes kohas isegi liig tunduda. Tekib vaikus või külmus, mille sees meie valgus ei saa peegelduda. See ei tähenda, et valgus meis kustuks. Vastupidi – ta on olemas. Lihtsalt mitte igas pinnases ei saa ta kasvada. Mõnes…

Kui vahel arvan, et ma enam ei tee salve, tuleb alati sisemine teave, mis sosistab: see tuleb teha. Ühel päeval palun mehel välja kaevata varemerohu ja mädarõika juured. Teisel päeval puhastan, koorin, hoian neid käes – ja asetan õrnalt õlisse, et nad hakkaksid vaikselt oma väge andma. Õli läheb madalal kuumusel ahju settima. Vahepeal eemaldan mädarõika, et tema teravust oleks parasjagu. Siis lisan saialilleõied ja lasen kogu segul 5–6 tundi ahjus rahulikult küpseda. Seejärel sõelun välja selge, taimse ja väeka õli ning jätan ta ööseks puhkama. Järgmisel päeval liituvad juurde kookosrasv, sheavõi ja mesilasvaha. Nad sulavad õrnalt õliga üheks.Kui segu jahtub, lisan glütseriini, E-vitamiini ja eeterlikud õlid, mis toetavad keha…