Teelehel on mälu, korja puhtast kohast ja lase imedel sündida: 🌿 1. Teelehe salv Toetab: haavade paranemist, putukahammustusi, põletikkeKuidas teha: Koguge värskeid teelehti, peske ja kuivatage. Kuumutage õli (nt oliivi-, kookos- või mandliõli) madalal kuumusel koos purustatud teelehtedega 1–2 tundi. Kurnake õli ja lisage mesilasvaha (umbes 1 osa vaha 4 osa õli kohta). Valage purkidesse ja jahutage. Kasutus: haavadele, kriimustustele, sääsehammustustele, kuivale nahale. 🍵 2. Teelehe tee Toetab: hingamisteid, seedimist, keha puhastumistKuidas teha: Võta 1 tl kuivatatud teelehti tassi keeva vee kohta. Lase tõmmata 10 minutit. Soovi korral lisa mett või piparmünti. Kasutus: köha, kurguvalu, kõhuhädade ja kergete põletike korral. Tugevdab immuunsust ja toetab keha isetervenemist. 🌬️ 3. Auruvann teelehega…

Aedpojeng (Paeonia lactiflora) või mõni tema aretatud sort – see on levinud ilutaim, kuid samas ka ravimtaim, mida on traditsioonilises meditsiinis kasutatud: juured – põletiku, lihasvalude ja krampide leevendamiseks (Tiibeti ja Hiina meditsiin) kroonlehed – õrnatoimelised, rahustavad, sobivad välispidiseks kasutuseks

🌹 Jaaniroos – Südamevalguse kandja Sõnum:Ma olen armastus ja rahu. Mu südames õitseb valgus, mis tervendab ja ühendab. Taimetarkus:Valge jaaniroos toob hinge pehmuse, sisemise vaikuse ja ühenduse südame väega. Ta on looduse õrn sõnumitooja, mis aitab avaneda armastusele – iseenda, looduse ja teiste vastu. Kaitsetaim, mis toetab sind rahuloluliku olemise ja enesega leppimise teel. Energeetiline mõju:– Avab ja rahustab südamekeskust– Toetab sisemist selgust ja tasakaalu– Kutsuv taim südamerahuks ja eneseusaldamiseks– Kaitseb peent ja tundlikku hingemaailma Kasutusvõimalused:💧 Roosiveena – rahustav ja puhastav toonik kehale ja hingele🌿 Õieleotises – südamesoojust andev õli või vannirituaal💨 Energeetilise puhastuse spreina – valgust ja rahu toov🕊️ Sõnumikaartidel või loodusväe talismanina Sümboolika:Valge roos – puhtus, armastus, vaikus,…

Viimastel kuudel on minu ellu hakanud tulema üha rohkem märke – väikeseid, vaikseid, aga selgeid – mis juhivad mind tagasi juurte juurde. Alguses tundusid need justkui kellegi teise lood, mitte minu omad. Jutud vanavanematest ja nende kommete austamisest… ma ei tundnud kohe sidet. Mõtlesin, et see polegi ehk minu tee. Aga siis juhtus midagi lihtsat ja imelist – mu vanaema pojengid õitsesid esimest korda minu aias. Need samad pojengid, mille juured kaevasin aastaid tagasi Võrus elava tädi aiast. Tema oli omakorda need kaasa toonud vanaema kodu juurest, pärast vanaema lahkumist. Ja nüüd, siin, minu koduaias, puhkesid need õide – ja minus sai midagi väga sügavat ärganud. Kui ma maale kolisin,…