Kategooria: Rahulolu

Lugu: Usaldamise ja lahtilaskmise tee

Olen oma teekonnal kogenud, et lapse kasvamine pole ainult tema lugu. See on ka minu enda sisemise töö ja õppimise lugu. Iga uus samm lapse elus kutsub mind vanemana õppima lahti laskma ja usaldama. Kui mu laps esimest korda lasteaeda läks, sain aru, kui tugevalt ta peegeldab minu tundeid. Kui mina kartsin, hoidsin kinni ja …

Jätka lugemist

Astudes ettevõtlusesse ja luues oma rada

Minu tee ettevõtlusesse ei alanud äriplaani ega numbritega. Ta algas hoopis südamest – ja köögist. Kui ma ei teadnud, mida teha, läksin taimede ja jahudega sehkendama. Köök on minu suurim teraapia. Seal, segades, sulatades ja katsetades, rahuneb meel ja avaneb loovus. Ma lihtsalt loon ja loon, perega, pereta. Alguses sündisid kõik loodu endale ja perele, …

Jätka lugemist

Süda sosistab: kõik on hästi

On päevi, mil süda sosistab rahulikult: “Kõik on hästi. Sind hoitakse. Elu kannab sind.” Aga samal ajal pilk ringi vaadates näeme reaalsust, mis meile ei meeldi. Asju, mis on poolikud, raskused, mis suruvad peale, või tulevik, mis tundub ähmane. Just siis tekib hirm. Hirm tuleviku ees, sest meel ei näe tervikut, vaid ainult killukest – …

Jätka lugemist

Minu leiva teekond

Kuus aastat on minu nädalates olnud üks kindel ja korduv rütm – leivategu. Olen korduvalt mõelnud, et nüüd aitab, enam ei tee. Kuid iga kord, kui seda mõtet mõlgutan, tuleb meelde keegi, kellel on leiba vaja. Ja nii ma jälle teen. See ei ole ainult küpsetamine. See on pühendumus ja armastus, mis ei lase mul …

Jätka lugemist

Nimed, numbrid ja märkamise kunst

Kui maailm loodi, oli igal sõnal ja igal numbril oma tähendus. Need ei olnud pelgalt märgid, vaid sagedused – energia, mis kannab endas lugu. Täna elame maailmas, kus sõnad ja numbrid justkui ujutavad meid üle. Me näeme kuupäevi, kellaaegu, registreid, dokumente ja nimesid… aga kui palju me tegelikult märkame nende taga peituvat? Kui palju näeme …

Jätka lugemist

Valule otsa vaadates sünnib kergus

Kesktee blogis jagan oma kogemusi ja taipamisi, mis on sündinud eluteel – läbi keha, hinge ja südame. Need lood ei ole õpetused, vaid kutse märgata ja meenutada, kui väekad me tegelikult oleme. Praegu on aeg, mil vanad mustrid, kehamured ja peidetud lood tõusevad pinnale. Mitte karistusena, vaid selleks, et me kuulaksime ja lubaksime neil vabaneda. …

Jätka lugemist

Õppides vastu võtma – nii kriitikat kui valgust

Ei ole nii, et kui ma jagan oma lugu, olen ma kõrgem või madalam, väekam või nõrgem, tervem või haigem. Minu ülesanne on jagada – nii oma taipamisi kui ka varju. Täna jagan oma varju.Minu sees on suur hirm eksida. Sel nädalavahetusel küsiti mu käest heatahtlikult, kas olen olnud kontrollfriik. Esialgu eitasin, kuid hiljem taipasin, …

Jätka lugemist

Ära karda kolli

Meie elu on täis rolle, kohustusi ja muresid. Me kiirustame, pingutame ja vahel arvame, et just need kohustused määravadki ära, kes me oleme. Kui meis kerkib mõni tunne, mida ei taha kogeda, või käitume viisil, mida ei sooviks, siis usume, et see olengi mina. Ometi pole see tõsi. See on vaid üks osa meist, mis …

Jätka lugemist

Mida me kuulame, kuuleme

Me kuulame sõnu, kuid kuuleme iseennast. Me kuulame teisi, kuid kuuleme läbi oma filtri. See, mida kuuleme, ei ole kunagi tõde ise – see on peegeldus meis. Tõde ei asu väljaspool, vaid selles, mida see meis esile toob. Sõna võib kaduda, aga tunne, mille see puudutas, on see, mis päriselt kõneleb. Ja mida me selle …

Jätka lugemist

Sisemine vägi ja rahu – algus saab alati tulla sinu seest

Me ei ole keegi nõrgem ega tugevam, halvem ega parem. Kõik lihtsalt on. Igaühel on oma tee, oma ülesanne ja oma rütm. Olen märganud, et minu ülesanne on meenutada – raputada õrnalt, vahel ka veidi tugevamalt –, et vägi ei asu kuskil väljaspool, vaid meis endis. Inspiratsiooni ja peegeldusi võib tulla teistelt inimestelt, raamatutest, hetkedest, …

Jätka lugemist