Rahulolu
-
Minu üks armastus, hapendamine…
Hapendamine on üks lihtsamaid ja sügavaimaid viise, kuidas tuua elujõud tagasi nii kehasse kui koju.See on teadlik aeglustumine, kus loodus teeb oma vaikset tööd — ja meie õpime jälle usaldama elu loomulikku kulgu. Kui sa hapendad, sa ei “tee” midagi. Sa lood tingimused: soojus, vesi, sool, aeg ja kohalolu.Siis hakkab elu ise elama — bakterid, mis on meie kehas ja köögiviljades alati olemas, ärkavad ja loovad midagi uut.See on alkeemia, mis ühendab maa ja inimese, toitainete ja teadvuse. 🌿 Miks hapendamine on väekas ja tervendav? Elus toit – täis probiootikume, mis toetavad seedimist, immuunsust ja soolestiku tasakaalu. Vitamiinid ja ensüümid – eriti C- ja B-vitamiinid, mis tekivad just hapenduse käigus.…
Võib ka meeldida
Ahjusupp
-
Hinga
Paraku, kui hingamine ununeb,õpetab elu meid seda uuesti läbi hirmu ja valu.Sest just siis, kui tundub, et kõik laguneb,tuletab elu meelde,et ainult hingamine viib koju tagasi. Elu õpetab meid vahel mitte õrna puudutuse,vaid olukordade kaudu, mis murravad kõik, mis pole tõeline.See ei ole karistus —see on kutse. Kutse loobuda võitlusest.Kutse lõpetada tõestamine, seletamine ja hirm.Kutse lihtsalt olla. Kui enam ei püüa kõike juhtida, hakkab elu ise hingama.Ta ei vaja meie survet ega hirmu –ta teab ise, kuidas hoida.Ja selles voolamises on armastus.Mitte see, mida tuleb teenida,vaid see, mis lihtsalt on. On hetki, kus kõik väline kaob ja jääb vaid hingamine.Kui jõudu enam pole ja pisarad uhuvad minema kõik,mis kunagi tundus…
-
Paadimees ookeanil-nii sündis Rahu
Täna ma ei pea teadma. Ma ei tea täpselt, kellele see on või miks see sündis. Aga ma tean, et see soov luua tuli südamest. Täna ma loobun vajadusest teada kõike ette. Ma lihtsalt loon, nagu Looja minus loob. Ma teen selle rullõli valmis – teadmatuses, aga usalduses. Sest nii on vaja. Ja ma tean, et ka mina vajan seda õli. Lubasin endal selle luua ja luban endal abi vastu võtta. Üks armas inimene jagas: meie oleme nagu paadimehed keset eluookeani, kelle ülesanne ei ole ookeani juhtida, vaid õppida enda paati valitsema – rahus, kohalolus, järjepidevuses. Selle õppimise käigus võib võtta vastu toetust. Ja vahel ongi just väline tugi see,…
-
Elu on hoid
Täna hommikul ärkasin ja tundsin, et ma ei pea kõike korraga kandma. Kõiki küsimusi, mälestusi, segadust, mis päevade jooksul on üles kerkinud. Elu on viimasel ajal toonud mu ette palju. Ja ometi on mul alati olemas valik. Täna valisin hoida. Hoida seda, mis on päriselt vajalik – rahu, armastust, lihtsaid hetki. Hoida elu imelist, mis on juba olemas. Hommikust vaadet, mis avaneb akna taga. Vaikust, mis kutsub korraks peatuma. Kohvitassi soojust peos.Kui ma niimoodi hoian, siis taipan, et ime ei ole kuskil kaugel. Ime on siin – selles, et hingan. Selles, et lapsed magavad veel rahulikult. Selles, et päike hakkab udu seest esile tulema. Ja selles, et minus on jõud…
-
Lugu kaartidest
✨Viimasel ajal on hommikud toonud ärkamise juba kell 4. Sel hetkel on maailm vaikne ja justkui ootamas. 4.44 tundsin otsust – hakkan looma kaarte. Alles hiljem vaatasin, mida see numbrite kombinatsioon tähendab. See hetk oli nagu kinnituseks, et olen õigel rajal. Nii sündisid punased kaardid – ühele poole minu enda kirjutatud sõnumid, teisele poole Zibu märgid, mis tulid minuni justkui ise. Mõnele lisasin väikese kleepsu või pildi – et rõõm ja üllatus oleks veelgi suurem. Paralleelselt sündisid ka laste kaardid – värvilised, mängulised ja lihtsate sõnumitega, mis tuletavad meelde: “sa oled hoitud, sa oled oluline, ka hirm on okei.” Kaartide loomine on minu viis olla ühenduses – nii enda kui…
-
Küllus kui hingamise rütm
Küllus on nagu hingamine. See liigub sisse ja välja, täitudes ja vabastades. Kui oskame olla tänulikud nii tulemise kui minemise eest, jääb vool elus avatuks. Küllus ei ole vaid raha – see on kogu elu. See on iga arve maksmine, iga kink, iga andmine ja vastuvõtmine. Tänulikkus iga liikumise eest tervendab meid ja loob juurde uut küllust. Ent ka vastuvõtmine on oskus. See vajab lubamist ja usaldust. Sageli takistavad meid hirmud – hirm läbi kukkuda, võlgu jääda või mitte väärida seda, mis tuleb. Need on vaid mõtted, mille aju on projitseerinud. Kui need lahti laseme, sünnib kergus ja küllus saab voolata vabalt. Küllus ei ole sunnitud vahetus, vaid loomulik rütm.…
-
🍷Pihlakast naps jõuludeks 🍷
Pihlakamarjad on täis väge ja ilu – nende särav punane toon annab ka joogile erilise pidulikkuse. Koduse pihlakanapsu tegemine on lihtne ja tulemuseks on kauni värvi ning maitsega jook, mis sobib hästi jõululauale või kingituseks. 🌿 Retsept Vaja läheb: 1 liiter puhastatud ja küpseid pihlakaid (võib enne kasutamist sügavkülmas külmutada, et mari muutuks mahedamaks), 1 liiter suhkrut (võib panna ka vähem, 700–800 g), 1 liiter viina või lahjendatud piiritust (40–50%) Valmistamine: 1. Pane pihlakad 3-liitrisesse klaaspurki. 2. Lisa suhkur ja vala peale viin. 3. Sulge purk ja pane jahedasse (külmikusse või keldrisse). 4. Loksuta või sega purki paari päeva tagant, kuni suhkur lahustub. 5. Lase seista vähemalt 2–3 kuud enne…
Võib ka meeldida
Ahjusupp
-
Taimeõlide väeinfo-retseptid ja juhised
Naistepunaõli Taimeosa: värsked õied ja õitsvad varreosad. Kogused: umbes 200 g õisi + 500 ml õli. Valmistamine: 1. Korja õied päikeselisel päeval. 2. Pane klaaspurk poolenisti täis õitega. 3. Vala peale extra virgin oliiviõli (sügav ja toitev), või viinamarjaseemne-/päevalilleõli, kui soovid kergemat. 4. Kata purk riide või kaanega, jäta päikese kätte 3–4 nädalaks. 5. Loksuta iga päev, kuni õli muutub punakaks. 6. Kurna ja hoia tumedas klaaspudelis. Säilivus: oliiviõliga 12–18 kuud, viinamarjaseemneõliga 6–9 kuud. Kasutus: haavade, põletuste, lihasvalude, närvipõletike ja ärevuse leevenduseks. 🌿 Raudrohuõli Taimeosa: õied ja lehed (kergelt kuivatatud). Kogused: 100 g raudrohtu + 300 ml õli. Valmistamine: 1. Kuivata taim 1–2 tundi õhu käes, et niiskus ei rikuks…
Võib ka meeldida
Ahjusupp
-
Lugu: Usaldamise ja lahtilaskmise tee
Olen oma teekonnal kogenud, et lapse kasvamine pole ainult tema lugu. See on ka minu enda sisemise töö ja õppimise lugu. Iga uus samm lapse elus kutsub mind vanemana õppima lahti laskma ja usaldama. Kui mu laps esimest korda lasteaeda läks, sain aru, kui tugevalt ta peegeldab minu tundeid. Kui mina kartsin, hoidsin kinni ja polnud valmis lahti laskma, siis lapsel oli samuti raske minna. Alles siis, kui suutsin endas öelda: “Ta on hoitud. Ma usaldan keskkonda ja tema jõudu,” muutus ka tema samm kergemaks. Hiljem kooli minnes kordus sama õppetund – aga juba sügavamal tasandil. Nüüd polnud enam ainult harjumine uue ruumi ja õpetajaga, vaid tervete päevade möödumine kodust…
-
Astudes ettevõtlusesse ja luues oma rada
Minu tee ettevõtlusesse ei alanud äriplaani ega numbritega. Ta algas hoopis südamest – ja köögist. Kui ma ei teadnud, mida teha, läksin taimede ja jahudega sehkendama. Köök on minu suurim teraapia. Seal, segades, sulatades ja katsetades, rahuneb meel ja avaneb loovus. Ma lihtsalt loon ja loon, perega, pereta. Alguses sündisid kõik loodu endale ja perele, lähedastele kingiks, hiljem märkasin, et need annavad rõõmu ja hoolt ka teistele. Siis sain aru – see, mida ma südamest loon, ongi juba äkki ettevõtlus…. Ning kui loon, mida südamest tunnen, siis kõik toimibki. Ettevõte on minu tänane vorm, aga selle taga on midagi palju enamat – ettevõtlikkus. See on hing ja süda, mis pulbitsevad…