Elu liigub muutustes. Iga uus etapp toob esile tunded, mis on olnud vaikselt varjus — ärevuse, hirmu, ebakindluse.
Need ei ole halvad. Need on märgid, et midagi olulist on toimumas, et sisemine kompass on taas liikumas uue suuna poole.
Ärevustunne tekib, kui mõtted jooksevad ees ja keha ega hing pole veel järele jõudnud.
Kui tegutseda vaid peas, mitte rahus ja kohalolus, muutub energia rahutuks.
Kui aga aeglustada, hingata ja panna mõtted paberile, saab kogu sisemine liikumine kuju.
Seal, kirjutamise ja vaikuse vahel, hakkab selgus vaikselt esile tulema.
Ebakindlus ei tähenda enam teadmatust.
See on hoopis märk, et vaade pole veel piisavalt avardunud — et on veel võimalusi, mida pole märgatud.
Kui lubada endal näha laiemalt, muutub ebakindlus teejuhiks, mitte takistuseks.
Hirm seevastu on sageli lihtsalt kutse usaldusele: meenutus, et elu ise teab, kuidas meid edasi kanda.
Nüüd, kui pere on otsustanud lasta vabaks kodu, mis on olnud kallis ja tähenduslik, on taas hetk vaadata hirmule ja ärevusele silma — mitte nende vastu võideldes, vaid neid mõistes.
See samm pole kerge, kuid on küps.
See on märk, et vana ring on täis saanud ja uus soovib sündida.
Lahtilaskmine ei tähenda loobumist, vaid usaldust — teadmist, et kõik, mis on olnud, on täitnud oma eesmärgi.
Kui pere istub rahus, paneb mõtted ja soovid paberile ning kuulab, mida süda ütleb, sünnib ühine arusaam.
Elu võimalused on lõputud, aga rahu ja selgus tulevad vaid siis, kui kõik saavad korraks peatuda ja lihtsalt olla kohal.
Elu on ikka õpetanud, et ükski plaan ei lähe täpselt nii, nagu mõistus ette kujutab.
Sageli tuleb hoopis kolmas, ootamatu variant — ja just see osutub õigeks.
Kui on julgus usaldada ja jääda keskmesse, hakkab elu ise kandma.
Keskmes olemine ei tähenda, et midagi ei toimuks.
See tähendab, et tegutsedes ei juhi hirm, vaid rahu.
Kui inimene on oma südame keskmes, sünnivad õiged sammud loomulikult.
Ärevus hajub, hirm sulab, ebakindlus muutub selguseks.
Ja lõpuks jääb vaid teadmine: elu kannab.
Mina lihtsalt vaatan, imestan ja kinnitan selle toimimist.
