Kuidas ma õpin endale rahu lubama ka tormis 🌊✨

Elu toob meile kõigile hetki, kus tundub, et kõik juhtub korraga. Ka minul on olnud viimasel ajal nii: kodu, pere, kooli algus, otsused ja muud suured sammud. Kui olen neisse korraga sukeldunud, olen vahel avastanud, et hingamine kaob ja minust saab justkui “teine Kristi” — närviline ja kiirustav, kuigi mu süda tegelikult igatseb rahu.

Olen hakanud märkama, et rahu ei tähenda tormi puudumist, vaid oskust hingata ka selle sees. 🌿 See on minu tee. Samm-sammult, üks hetk korraga.

Siin on mõned lihtsad võtted, mida kasutan, et endale rahu lubada:

✨ Kolm hingetõmmet. Kui hakkan närviliseks muutuma, sulen silmad ja hingan kolm korda sügavalt. Väljahingamisega lasen pingel minna, sissehingamisega kutsun rahu.

✨ Üks asi korraga. Kui on palju asju, peatan end ja küsin: “Mis on see üks, mida ma praegu teen?” Kõik muu võib hetkeks oodata.

✨ Tempo aeglustamine. Kui märkan, et liigun liiga kiiresti, aeglustan teadlikult oma liikumist või rääkimist. See on väike ime, mis toob tagasi tasakaalu.

✨ Tänuõhtu. Päeva lõpus meenutan vähemalt ühe hetke, kus mul õnnestus rahu hoida. Tänan end selle eest ja luban sellel kasvada.

Ma ei ole valmis, ma olen teekonnal. Iga päev õpin. Ja kui unustan, siis alustan uuesti.

Kui sina ka vahel tunned, et elu paiskab kõike korraga su teele, siis ehk leiad nendest lihtsatest sammudest toetust. Rahu on meis kõigis olemas – isegi tormi keskel. 🌸