-
Elu muutus
Muutused ei sünni alati otsusest midagi muuta.Sageli sünnivad need siis, kui inimene lõpetab pideva korrigeerimise ja hakkab lihtsalt elama. Igapäevaselt kohal olles –tehes tavalisi asju teadlikult,pühendudes elule nii, nagu ta parasjagu on,ilma sildistamise ja hinnanguteta, lihtsalt olles. Väljakutsed ei kao,aga nad ei ole enam vastased.Nad tulevad ja neid võetakse vastu,mitte võitluses, vaid avatult.Ja sageli lahustuvad nad just siis,kui neid ei püüta parandada ega mõista üle. Kui mõni plaan ei tule,ei ole see ebaõnnestumine.See on kutse lahti lasta.Mitte loobuda,vaid lubada elul valida kergem ja ausam tee. Nii toimuvadki muutused vaikselt.Mitte murdes,vaid nihkudes.Ja ühel hetkel märkad,et elu kannab sind rohkem,kui sina teda kunagi kanda püüdsid. Kui tunned ja vajad, siis kõik minu…
-
Küpsus enda sees
Kui usaldus saab küpseks – ka paarisuhtes Mõnikord ei alga muutus kriisist ega konfliktist.See algab vaiksest äratundmisest.Sellest, et nii nagu seni, ei taha enam. Inimene hakkab endas märkama kohta, kus turvatunne on olnud nõrk. Ilma süüta. Ilma hinnanguta. Lihtsalt ausalt. Oluline on öelda: sa ei ole süüdi selles, et sa nii tunned ja koged. Mitte keegi ei ole. Me oleme õppinud armastama maailmas, kus hirm ja kontroll on olnud tavapärased. See on olnud viis hakkama saada. Ühel hetkel märkab inimene midagi väga lihtsat.Ta märkab, et ta keskendub pidevalt sellele, mida teine ei tee.Ja siis küsib ta endalt ausalt:mis tunne mul endal oleks, kui keegi näeks minus ainult seda, mida ma…
-
Rahu on alati valik
Ta ütles endale ühel hetkel ausalt:Kui ma muud ei tea, siis seda ma tean. Ja see ei olnud allaandmine.See oli kohalejõudmine. Ta ei teadnud enam täpselt, kuidas asjad lahenevad, millal miski paika loksub või millise ukse elu järgmisena avab. Aga ta teadis üht – ta ei taha enam võidelda. Mitte elu vastu, mitte iseenda vastu. Ta märkas, et rahu ei tule siis, kui kõik on lõpuks korras. Rahu tuleb siis, kui ta otsustab enam mitte oodata hetke, mil „kõik on parem“. Ta otsustas olla rahus ka siis, kui mõni asi on pooleli. Ka siis, kui mõni tunne on veel raske. Ka siis, kui vastuseid pole. Ta valis rahu.Ja kummalisel kombel…
-
Aitab
Ühel päeval läksin küsima abi kohta, kus abi pakutakse.Mitte enda, vaid oma väga lähedase inimese jaoks – inimese jaoks, kes on sel aastal võidelnud end ellu ning olnud mulle tohutu õpetaja ja eeskuju. Ma läksin alandlikult ja viisakalt, paludes.Aga selle asemel kohtasin ebameeldivat, tujukat ja alandavat käitumist. Just sel hetkel sain aru, kui väsinud ma sellel aastal olen.Väsinud kõigest.Ja ma tundsin, et ma ei suuda ega taha enam ennast alla suruda ega ka viisakuse sildi all lasta enda peal trampida. Ma mõistan, et igal inimesel on oma koormad, energia ja väljakutsed.Kuid ükski neist ei anna õigust teha teist väiksemaks, eriti hetkel, mil abi on päriselt vaja. Ma ütlesin rahulikult, et…
-
Mull
Me sünnime ilma mullita.On olemine, tunne, kohalolu. Siis meid õpetatakse.Kuidas on õige.Kuidas sobib.Kuidas peab. Tasapisi tekib meie ümber mull –mõtetest, reeglitest, hinnangutest, ootustest.See tundub päris, sest me ei tea muud. Ühel hetkel, kui oleme valmis,tuleb äratundmine:see ei ole maailm.See on mull. Ja oluline taipamine on see –me ei pea sellest elust välja astuma.Me ei pea midagi lõhkuma ega maha jätma. Me lihtsalt näeme,et me ei pea mulli järgi elama. Väljaastumine ei ole samm kuhugi mujale.See on samm teadlikkuses.Väike kraad.Teistsugune suhtumine. Midagi ei juhtu.Maailm ei kuku kokku.Elu ei karista. Ainus, mis seni takistas, oli hirm –mitte päris oht,vaid harjumus uskuda, et mull juhib meid. Kui me märkame, et juhime ise,muutub kõik…
-
Null
Silt on miski, mis ripub küljes,aga milles endas ei ole tõde.Ta on mugav märge,aga mitte olemus. Tõde ei ole sõna.Tõde on teadmine.Teadvus, mis näeb ilma raamita.Valik, mis sünnib seest, mitte reageerimisest. Ükskõik, millise elu me oleme valinudvõi millised ülesanded endale võtnud,päeva lõpuks on meie töö õppida kommunikeeruma – iseendaga, teistega, elu endaga. Mitte läbi siltide,vaid läbi kohalolu.Mitte läbi hinnangute,vaid läbi märkamise. Kui me hakkame silte uskuma,siis lakkame navigeerumast.Me liigume mööda teiste joonistatud kaarte,mitte omaenda sisemist kompassi. Aga elu ei ole positiivne ega negatiivne.Ta on liikumine.Valu ei ole vigaja rõõm ei ole kohustus.Mõlemad on informatsioon. Teisele elades nihkub energia endast väljaja sinna tekib error.Aga vastutust võttes oma energia eest,valides teadlikult,tekib selgus.…
Võib ka meeldida
Ahjusupp
-
Ootused
Mind ei ärrita enam välised inimesed. Sellest olen ma läbi kasvanud, peaaegu…. See on olnud suur samm — näha, et maailm väljaspool mind ei pea muutuma, et mina saaksin rahus olla. Jäänud on siiski veel mõned kõige lähedasemad… ja just nemad vajutavad veel vahel neid sügavamaid kohti. Mitte sellepärast, et nad oleksid halvad või valed, vaid sellepärast, et minu sisemine laps usaldab ja loodab veel neilt liiga palju, mille tõttu ka reageering kõige tugevam ja eheda ning lapselikum. Kuid tõde on see, et ärritajad ei ole nemad, see on minu enda hell koht, mis vajab ärakuulamist. Ning väljapoolt ootuste lahtilaskmist. Ma võtan hetke, hingan ja küsin endalt:„Armas Kristi, mida sa…
Võib ka meeldida
Ahjusupp
-
Soov
Kui lõpetad surumise, tõestamise ja kiirustamise, siis loobud vaikselt võitlusest iseendaga. Ja just sel hetkel hakkab elu voolama. Soov ei täitu pingutusest, vaid teadmisest — sellest sügavast sisemisest kindlusest, et kõik liigub omas rütmis sinu poole. Kui lased lahti vajaduse selgitada või kontrollida, ja lihtsalt lubad endal olla, soovida ja kogeda, siis muutub teekond kerguseks. Universum teeb oma tööd alati. Meie ainus ülesanne on märgata, kui kerge on lõpuks lasta end kanda ja nautida teekonda.
-
Muutused
On kummaline, kui elu võtab korraga käest ära need harjumused ja loomisviisid, mis olid aastaid justkui minu teine hingamine.Leivategu. Salvid. Need olid mu vaiksed meditatsioonid, mu maaühendus, mu väike kodune pühadus. Ja nüüd…siin, uues kohas, ei tule see sama tunne enam kätte. Mul on ju juuretis kaasas.Aastaid hoitud, toidetud, kantud — vägi, mis rändas minuga.Aga keha ütleb: lase tal minna.Mitte kaduda, vaid tagasi voolata sinna, kust ta tuli. Tunnen, et ma ei pea enam kinni hoidma sellest, mis mind kunagi toetas.Toetus ei kao, vorm lihtsalt muutub. Olen südamest tänulik, et sain teha leiba.Et sain teha salve.Et mu käed said tunda loomisrõõmu ja maa soojust.Aga täpselt sama tänulik olen ka selle…
Võib ka meeldida
Ahjusupp
-
🌿 Lugu kahest teest: kas otsida väljast või kuulata seest
On huvitav, kuidas elu mängib.Kuidas mõnikord tulevad meie teele võimalused just siis, kui me neid ei otsi.Ja kuidas need võimalused ei anna mitte uut infot, vaid kinnitavad seda, mida me juba teame. Ühel päeval sain esimest korda elus võimaluse lasta endale panna Taro kaarte.Varem ma ei olnud seda teinud – kasutasin pigem omaenda sisetunnet, omaenda sisemist suunda.Ja ometi tundsin, et sel hetkel oli õige võtta see kogemus vastu.Rahu oli sees.Usk oli sees.Ja huvi: “Mis siis, kui see peegeldab mulle midagi, mida ma juba aiman?” Järgmisel päeval kirjutas mulle tuttav, kes soovis mulle teha Human Design’i ülevaate.Ta pakkus seda ise, ootamatult, pehmelt ja siiralt.Ja ma võtsin vastu. Ja mis juhtus?Mitte ühtegi…