Mina ise

See tunne olla mina ise,
ilma igasuguse püüdluseta olla keegi teine,
on nii vabastav.
Nii kerge. Nii teistmoodi.

Lihtsalt olla.
Ilma vajaduseta midagi põhjendada.
Ilma tundeta, et pean end selgitama või õigustama.
Ja kui keegi arvab teisiti, siis see on okei.
Ma ei pea seda isiklikult võtma.
Ma ei pea sellega midagi tegema.

Ma ei tea, kas see alati õnnestub,
aga üha sagedamini – juba enamasti – õnnestub.

Ja olla lihtsalt inimene:
vahepeal väsinud,
vahepeal puhanud,
vahepeal ülitasakaalus,
ja mõnel päeval lubada endal olla täitsa midagi muud
– ilma hinnanguteta.

Ja elada iga päev ning iga hetk nii,
et ma valin kõrgemalt hoituse tunde.
Mitte sellepärast, et kõik oleks alati lihtne,
vaid sellepärast, et ma valin nii.

Ma valin kerguse.
Ma valin usalduse.
Ma valin õnnetunde.