Minu tunnetus küllusest ja väärtusest

Minu jaoks on küllus midagi palju enamat kui lihtsalt raha või vara. Küllus võib olla ka materiaalne – raha, asjad, võimalused ja heaolu –, kuid see ei ole enam päris küllus, kui seda hoitakse hirmus enda küljes kinni.

Minu tunnetuses elab küllus ringluses.

Kui midagi hoida ainult enda jaoks ja kinni, siis vool justkui peatub. Kui aga on lahkust, jagamist ja usaldust elu vastu, hakkab kõik liikuma. Küllus ei ole ainult see, mida omame, vaid ka see, kuidas lubame elul liikuda.

Minu jaoks on küllus tegelikult kõik meie ümber ja ka meie sees.

See on õhk, mida hingame.See on loodus, mis kasvab.

See on inimesed, kohtumised ja võimalused.

See on ka meie enda sees – meie hoolimises, loovuses ja oskuses märgata.

Küllus tähendab ka oskust olla avatud nii vastu võtma kui ka andma. Vastu võtta võib raha, asju, kingitusi, abi või toetust – sama loomulikult nagu anda.

See ei tähenda aga, et inimene peaks andma piirideta või olema naiivne. Küllus ei tähenda ka lollust. See ei tähenda, et peaks kõigile kõike andma või ennast ära kaotama. Pigem tähendab see avatud olekut elu voolule – võimalust anda ja vastu võtta ilma pideva arvestuse ja ootusteta.

Kui aga mõte on pidevalt selles, et jagades kaotan midagi või et igast andmisest peab kuidagi kasu saama, siis ei ole see minu tunnetuses enam küllus. See kipub olema pigem varjatud ahnus – hirm kaotada ja soov siiski ainult juurde saada.

Samas on minu jaoks oluline mitte ajada segamini küllust ja enese väärtustamist.

Need on omavahel seotud, kuid ma kirjutan neist teadlikult eraldi, et tekiks rohkem selgust.

Küllus on minu jaoks pigem teadvus ja elu ringlus.

Enese väärtustamine tähendab aga midagi muud: mida ma tegelikult vajan, kuidas ma end hindan, kas ma märkan oma vajadusi, kas ma väljendan neid, kas ma oskan seada piire.

Piiride seadmine võib tulla rahus või rahutult – see sõltub sageli meie sisemisest lapsest ja sellest, kui tervelt me teda kanname. See on juba omaette teema.

Kui inimene on ennast päriselt vastu võtnud sellisena nagu ta on, siis ei pea ta enam teistele tõestama, et ta on piisav ega oma mõtteid õigustama.

Siis saab inimene lihtsalt olla – kahe jalaga maa peal.

Ja just sellises kohalolus saab ka küllus loomulikult voolata. Siis on küllus su juures just sellisel kujul ja sellises koguses, nagu sa seda oma elus päriselt vajad. 🌿