Piiridega tingimusteta armastus

✨ On aegu elus, kus märkame, et meie sees on midagi, mida oleme kaua varjanud või eitanud. Midagi, mis on meie loo osa, aga tundub raske, valus või häbiväärne — justkui tahaks seda ära lõigata, peita pilgu eest.

Kuni ühel hetkel taipame: see kõik on siin maailmas. Kõik lood, kõik inimesed, kõik minevikud — ja neil on oma koht. Miski pole olnud asjata.

Aga see ei tähenda, et peame kõigega samastuma. See ei tähenda, et peame kandma endas valusid, mida teised ei suutnud lahendada.

Ja siis tuleb uus arusaamine:
💫 Mina valin oma tee. Mina valin, millist elu ma loon. Mina kehtestan oma piirid — selged, ausad, pehmed piirid — ja seal sees on minu koht, minu rahu.

Samas — ma ei pea eitama, peitma ega varjama seda, kust tulen. Ma võin tunnistada kõike ja siiski valida oma. Ma võin armastada tingimusteta ja samas mitte suhelda või siduda end inimestega, kes minu teel kaasa ei käi. Ma võin olla leebe, avatud ja samas kindel. Armastus ei nõua, et ma loobuksin oma piiridest. Armastus tähendabki vahel vaikust, austust ja seda, et ma ei anna oma energiat sinna, kuhu see ei kuulu.

See on omaksvõtmise lugu. Lugu, kus piirid ja armastus saavad koos eksisteerida. Kõik on siin maailmas, kõik on omal kohal. Ja mina olen ka — oma kohas, rahus, oma teel.