Suhe, tervenemine, tšakrad

🌿 Suhe, tervenemine ja tšakrad – minu keeles. Ma olen aru saanud, et asi ei ole alati rääkimises. Väga sageli on asi hoopis enda märkamisest. Sellest kohast, kust ma parasjagu reageerin – kas pingest, hirmust, väsimusest või rahust. Suhe ei tervene siis, kui me üksteist parandame. Suhe terveneb siis, kui ma märkan ennast selles suhtes
ja teen vajadusel ümberhäälestuse enda sees. On hetki, kus rääkimine valest kohast teeb olukorra hullemaks. Kui sõna tuleb pingest, siis ta ei selgita – ta võimendab. Seepärast ei ole vaikus alati põgenemine. Vaikus võib olla koht, kus ma kogun ennast tagasi.

Kui ma muudan enda sees kohta, kust ma suhtes olen, muutub sageli ka see, mis meie vahel toimub – ilma et keegi peaks midagi tõestama või selgeks rääkima. Suhe on peegel. Ta näitab, kus ma kannan liiga palju.
Kus ma annan ära oma jõu. Kus ma ei kuula enam oma keha. Neid kohti võiks nimetada lühisteks, märguannetena, et tasakaal tahab taastuda.

🌈 Tšakrad ja nende roll meie elus ja suhetes
🔴 Juurtšakra. Asub sabakondi ja jalgade piirkonnas. Kannab turvalisust, ellujäämist, keha ja kodu teemat. Kui see on tasakaalus, ei pea ma kogu aeg pingutama, et elu püsiks koos.

🟠 Sakraaltšakra. Asub alakõhus. Seotud tunnete, loovuse, läheduse ja naudinguga. Siin on minu võime lubada endal tunda ja voolata.

🟡 Päikesepõimik. Asub ülakõhus. Kannab tahet, eneseväärtust ja piire. Siit tuleb see koht, kus ma kas seisan enda eest või annan ennast ära.

💚 Südametšakra. Asub rindkere keskosas.
Armastuse, hoolimise ja ühenduse kese.
Tasakaalus süda ei pinguta armastuse nimel – ta lihtsalt on.

🔵 Kurgutšakra. Asub kaela piirkonnas.
Seotud eneseväljenduse ja aususega. Aga tõeline kõne sünnib alles siis, kui sees on rahu.

🟣 Kolmas silm. Asub kulmude vahel. Intuitsioon, taipamine, selgus. Siin ma näen mustreid, mitte ei süüdista inimesi.

⚪ Kroontšakra Asub pealael. Usaldus elu vastu. Koht, kus ma luban, et kõike ei pea kontrollima.

Suhe ei ole koht, kus peab kogu aeg õigesti tegema. Suhe on koht, kus õpitakse märkama. Ja kui see märkamine algab minust, siis hakkab ka tervenemine vaikselt liikuma – loomulikult, sundimata.