Tänane südame peegel

Mõnikord proovime oma muresid varjata, jätame rääkimata, lootes, et need kaovad iseenesest. Tegelikult aga kuhjuvad tunded meie sees ja ühel hetkel purunevad justkui plahvatusena. Kuigi see võib olla valus, peitub selles ka võimalus – hetk, kus peatuda ja päriselt kuulata nii iseennast kui ka teisi.

Elu toob nähtavale selle, mida oleme seni endas peitnud. Laste kaudu tulevad sageli esile lood, mida täiskasvanutena oleme üritanud vaka all hoida. Need hetked võivad olla valusad, kuid samal ajal annavad nad meile võimaluse valida: kas jätkata peitmist või pöörduda ausa suhtlemise ja südamega rääkimise poole.

Olen ka ise mõistnud, et pole olnud parem ega halvem kui keegi teine. Olen eksinud, solvunud ja lapsikult reageerinud. Nii nagu annan täna andeks iseendale, annan andeks ka teistele – ja palun andestust oma kunagiste rumaluste pärast. Me kõik õpime. Me kõik otsime teed, kuidas paremini üksteist mõista.

Südame kaudu suhtlemine tähendab, et me ei süüdista ega kaitse end hirmuga, vaid jagame seda, mis meie sees päriselt toimub. See loob ruumi mõistmisele ja turvatundele.

“Tänane südame peegel” on kutse peeglisse vaadata – näha mitte ainult teisi, vaid ka iseennast. Ja leida sellest peegeldusest teed, mis viib edasi kerguse ja helguse poole.