On huvitav, kuidas elu mängib.
Kuidas mõnikord tulevad meie teele võimalused just siis, kui me neid ei otsi.
Ja kuidas need võimalused ei anna mitte uut infot, vaid kinnitavad seda, mida me juba teame.
Ühel päeval sain esimest korda elus võimaluse lasta endale panna Taro kaarte.
Varem ma ei olnud seda teinud – kasutasin pigem omaenda sisetunnet, omaenda sisemist suunda.
Ja ometi tundsin, et sel hetkel oli õige võtta see kogemus vastu.
Rahu oli sees.
Usk oli sees.
Ja huvi: “Mis siis, kui see peegeldab mulle midagi, mida ma juba aiman?”
Järgmisel päeval kirjutas mulle tuttav, kes soovis mulle teha Human Design’i ülevaate.
Ta pakkus seda ise, ootamatult, pehmelt ja siiralt.
Ja ma võtsin vastu.
Ja mis juhtus?
Mitte ĂĽhtegi ĂĽllatust.
Ei Taro ega Human Design öelnud midagi, mis oleks olnud minu jaoks uus.
Mitte midagi sellist, mis oleks mind vapustanud või suunda muutnud.
Ei olnud “seda ma poleks oodanud.”
Oli hoopis:
“Jah. Täpselt nii ongi.
Ma juba tunnen seda.
Ma juba elan nii.”
Mõlemad peegeldasid sama:
et ma olen oma voolus,
oma rĂĽtmis,
oma intuitsioonis,
oma valguses.
Et ma ei pea suruma,
ei pea kiirustama,
ei pea tõestama.
Et minu tee areneb täpselt õigel ajal.
Et minus on kuldne rahu ja pehme jõgi, mis liigub, isegi kui väliselt tundub, et on vaikus.
Ja see pani mind mõtlema –
tegelikult on elus ainult kaks teed:
- Otsida kinnitust väljast.
Kui sa tunned, et sul on vaja kellegi teise sõnu,
kellegi teise nägemust,
kellegi teise märki,
siis jäädki otsima.
Kinnitust.
Rahustust.
Tähendust.
Põhjendust.
Luba.
See on väsitav tee.
Ja see ei lõppe kunagi.
- Ă•ppida tundma iseennast nii sĂĽgavalt,
et kõik väline on vaid peegel, mitte juhendaja.
Et ükskõik, kas see tuleb Taro kaudu,
Human Design’i kaudu,
psĂĽhholoogi vestlusest
või lihtsalt elu märgina –
sõnum on juba su sees olemas.
Ja siis väliselt tulev luuakse selleks:
et anda kinnitust,
mitte suunda.
Ja mina?
Mina valin selle teise tee.
Mina kuulan iseennast.
Mina usaldan oma keha.
Mina tean, mida tunnen.
Mina liigun oma rĂĽtmis.
Mina ei pea tõestust väljast –
kuid kui see tuleb, siis võtan selle vastu tänuga,
sest see kinnitab seda, mida ma juba tean.
Mõnikord on ilus lasta kaardil rääkida,
vahel lasta teisel inimesel sõnastada minu enda mõte,
vahel lubada universumil näidata rohelist tuld…
Aga mitte sellepärast, et ma otsin.
Vaid sellepärast, et ma juba tean,
ja välismaailm lihtsalt peegeldab seda.
Lõppkokkuvõttes polegi vahet, mis vahendit keegi kasutab –
Taro, human design, teraapia, palve, astroloogia, sisekaemus, meditatsioon.
Sõnum on sama:
“Kuula ennast.
Sa tead.
Sul on juba kõik olemas.”
Ja see teadmine ongi suurim vabadus.