Ühel päeval läksin küsima abi kohta, kus abi pakutakse.
Mitte enda, vaid oma väga lähedase inimese jaoks – inimese jaoks, kes on sel aastal võidelnud end ellu ning olnud mulle tohutu õpetaja ja eeskuju.
Ma läksin alandlikult ja viisakalt, paludes.
Aga selle asemel kohtasin ebameeldivat, tujukat ja alandavat käitumist.
Just sel hetkel sain aru, kui väsinud ma sellel aastal olen.
Väsinud kõigest.
Ja ma tundsin, et ma ei suuda ega taha enam ennast alla suruda ega ka viisakuse sildi all lasta enda peal trampida.
Ma mõistan, et igal inimesel on oma koormad, energia ja väljakutsed.
Kuid ükski neist ei anna õigust teha teist väiksemaks, eriti hetkel, mil abi on päriselt vaja.
Ma ütlesin rahulikult, et see ei ole okei.
Mind kuulati.
Ka minu ees vabandati.
Ma lahkusin sealt teadmisega, et piiride väljaütlemine ei ole rünnak.
See on eneseaustus.
Ja vahel on just see see, mis aitab maailmal sammukese paremaks muutuda.
Kui see sisu on sind toetanud ja tunned soovi, on sul võimalus tasakaalustada minu tegevust vabatahtliku panusega.
EE887700771011865657
Anni talu OÜ
Selgitus: tasakaal