Elu märkamine

Mu 7-aastane poeg ütles oma 10-aastasele õele:
„Õde, kas sul ei ole vahest tunne, et tegelikult on see asi juba juhtunud
ja siis me teeme mingeid asju, mis on nagu juba tehtud…
ja me juba enne teame, kuhu me jõuame?“
Ma ei seletanud talle seda lahti.
Ma ei parandanud.
Ma lihtsalt kuulasin.
Sest mõni lause ei vaja lahti mõtlemist.
Ta vajab ära märkamist.