Häälestus

Häälestus

Mitte selleks, et olla suurem. Vaid selleks, et olla kooskõlas. Ma olen aru saanud, et asi ei ole enese suurendamises.mEi ole selles, et ma mõtleksin end kuidagi vägevamaks või erilisemaks.

Asi on häälestuses. See, kuidas ma ellu suhtun, on nagu nähtamatu häälestusnupp. Kui ma häälestan end puudusele, näen takistusi. Kui ma häälestan end võitlusele, tunnen, et pean kogu aeg pingutama. Kui ma häälestan end hirmule, tundub elu ohtlik ja raske.

Aga kui ma häälestan end usaldusele… siis ei muutu maailm üleöö. Muutub see, kuidas ma seda kogen. Ja see hõlmab ka ebamugavusi. Sest vahel, kui ma ei hakka ebamugavusele vastu,
siis see ei olegi enam ebamugav. On lihtsalt kogemus, mida ma läbin. Midagi, mis tundus esialgu hirmus. Midagi, mille eest tahaks ära joosta. Midagi, mille kohta mõistus ütleb: “Ma ei taha seda.” Aga kui ma jään kohale… hingan…
ja ei tee sellest vaenlast, siis avastan, et see ei tulnud mind murdma. Ebamugavus muutub liikumiseks. See on enda pehmeks lubamine.

See on otsus, et elu ei ole minu vastu. Et ma ei pea kogu aeg tõestama. Et ma võin olla kohal – ka siis, kui on keeruline. Ja kummalisel kombel just see muudab reaalsust. Mitte läbi jõu. Vaid läbi suhte. Ma ei taha olla suurem. Ma valin olla kooskõlas, iseendaga 🌿.