Teadmine, jagamine

Aastate jooksul olen paralleelselt oma igapäevase sotsiaaltööga loonud ja hoidnud erinevaid kinniseid gruppe – sotsiaalsete oskuste ja toetuse ringe. Need on olnud kohad, kus inimesed saavad kokku tulla, jagada, kuulata ja olla päriselt kohal.

Ma ei ole kunagi suutnud seda teha õpikute või kindlate metoodikate järgi. Samuti pole ma tundnud, et peaksin kedagi õpetama paberite või süsteemide kaudu. Minu viis on olnud lihtsalt kohal olla, märgata ja peegeldada. Kuulata inimest ning vastata sellele, mis hetkes päriselt esile tuleb.

Minu ülesanne on alati olnud hoida inimest ja hoida ruumi – luua koht, kus inimene saab olla nähtud ja kuuldud ning kus tal on võimalus iseenda juurde tagasi tulla.

Samas on minu jaoks alati olnud oluline ka see, et keegi ei peaks tundma, et keegi teine on temast kõrgem või võrdsem. Me kõik oleme samal tasandil. Lihtsalt meie rollid ja ülesanded võivad elu erinevates hetkedes olla erinevad.

Internetis olen ma jaganud peamiselt mõtteid ja küsimusi, mis kutsuvad korraks peatuma ja iseenda sisse vaatama.

Mõni päev tagasi, haigestumise ajal, tuli minu sisse aga väga selge teadmine, et mingi muutus on tulemas. Samal ajal märkasin ka midagi enda juures – kui jagan läbi oma analüüsi ja mõtete, kulutan ma sellele väga palju energiat.

Selle teadmisega tuli ka arusaamine, et minu edasine jagamine peab olema teistsugune – puhtam ja lihtsam. Mitte läbi minu enda analüüsi ja mälu, vaid läbi nende mõtete ja sõnumite, mis justkui tulevad läbi minu.

Täna tean ma aga selgelt ka seda, et enne kõike muud on mul üks oluline ülesanne.

Minu raamat „Jakobi õpetused“ on sisu poolest tegelikult valmis kirjutatud. Nüüd on minu ülesanne see tekst üle vaadata, parandada, täpsustada, lihvida ja raamat tervikuks vormida.

Mis sellega edasi saab, ma veel ei tea. Eks aeg näitab. Praegu on lihtsalt oluline see teekond lõpuni viia. 🌿