Minu jaoks on vereurmarohi taim, mis aitab väljutada, mis meid enam ei teeni ning nii ka sisemised ja välised parasiidid, mille olene koos raskete emotsioonidega endale sisse lasknud ja pole osanud valjutada.
Tervis jumala apteegist materjalidele ja internetiinfole tuginedes loodud tekst.
Harilik vereurmarohi (Chelidonium majus) on üks vanemaid ja vastuolulisemaid ravimtaimi meie pärimuses. Teda on kutsutud vererohuks, silmarohuks, Maarjarohuks ja isegi Jumala õnnistuseks. Kuigi tänapäeval teatakse teda eelkõige kui tugevat ning ettevaatlikku kasutamist vajavat taime, oli tal vanades ravitsemistraditsioonides väga oluline koht.
Vereurmarohi kasvab tavaliselt metsaservades, aedade ääres, müüride lähedal ja varjulisemates paikades. Taim õitseb kevadest sügiseni ning tema tunneb kergesti ära kollaste õite ja erksa oranžikaskollase mahla järgi, mis murdunud varrest või juurest välja voolab.
Rahvameditsiinis peeti vereurmarohtu tugevaks vere- ja maksapuhastajaks. Teda kasutati ainevahetuse toetamiseks, sapi ja neerude töö ergutamiseks ning erinevate nahaprobleemide korral. Eriti tuntud oli tema kasutamine tüügaste, konnasilmade, raskelt paranevate nahamuutuste ja erinevate nahakasvude puhul. Oranžikast mahla tilgutati otse probleemsetele kohtadele.
Vanades taimeraamatutes kirjeldatakse vereurmarohu mõju ka silmadele. Rahvas uskus, et taim aitab silmade väsimuse, halli kae ja nõrgenenud nägemise korral. Tänapäeval ei soovitata vereurmarohu mahla silma panna, kuid pärimuses peeti teda üheks oluliseks „silmarohuks“.
Taim sisaldab mitmeid tugevaid alkaloide, mistõttu suhtutakse tema sisemisse tarvitamisse tänapäeval ettevaatlikult. Kaasaegne teadus on kinnitanud tema mitmeid bioaktiivseid omadusi, kuid samal ajal on teada, et suurtes kogustes või valel kasutamisel võib ta kahjustada maksa. Seetõttu kasutatakse teda tänapäeval peamiselt välispidiselt ning sisemise tarvitamise korral on vajalik väga hea teadmine ja ettevaatus.
Energeetiline vaade
Energeetiliselt kannab vereurmarohi puhastuse, vabastamise ja nähtavaks tegemise energiat. Kui paljud taimed hoiavad, pehmendavad ja lohutavad, siis vereurmarohi näib küsivat: Mida sa enam peita ei saa? Tema oranž mahl tuleb nähtavale kohe, kui taime puudutada. Just seepärast seostatakse teda sümboolselt kõige sellega, mis soovib pinnale tõusta – vanad emotsioonid, allasurutud viha, lahendamata kogemused, kehasse või ellu kogunenud raskus. Rahvapärases taimetarkuses peetakse maksa sageli kohaks, kuhu koguneb allasurutud viha ja pettumus. Pole juhus, et vereurmarohu peamine seos on olnud just maksa, vere ja puhastumisega.
Vereurmarohu tarkus
Vereurmarohi tuletab meelde, et tervenemine ei tähenda alati millegi juurde saamist. Mõnikord tähendab see hoopis vana eemaldamist. Nii nagu taim aitab rahvapärimuse järgi eemaldada tüügast või liigset nahakasvu, kutsub ta energeetilisel tasandil eemaldama ka neid uskumusi, hirme ja lugusid, mis on oma aja ära elanud.
🌿 Mida vereurmarohust teha?
Vereurmarohi on taim, mida on kasutatud mitmel erineval viisil, et tema omadusi pikemaks ajaks talletada või kasutada.
Õli – sobib taime väe ja toimeainete pehmemaks talletamiseks ning välispidiseks kasutamiseks.
Salv – üks levinumaid kasutusviise, kuna seda on mugav kanda nahale, küüntele või probleemsetele piirkondadele.
Tinktuur – traditsiooniline viis taime toimeainete säilitamiseks alkoholis.
Värske mahl – vereurmarohu kõige tuntum vorm. Oranžikaskollast mahla on rahvapäraselt kasutatud erinevate nahamoodustiste hoolduses.
Kuivatatud taim – sobib taime säilitamiseks ja hilisemaks kasutamiseks erinevates valmististes.
Õlisegu teiste taimedega – vereurmarohtu kombineeritakse sageli teiste puhastavate või nahka toetavate taimedega.
Energeetiline essents – mõned inimesed valmistavad vereurmarohust lillevee, essentsi või kasutavad teda rituaalsetes puhastuspraktikates.