Kui palju olen oma elus soovinud asju jõuga saavutada. Täna ma enam nii ei soovi, kuid mineviku valud annavad vahel ikka endast märku. Annan neist aru ja olen leebe nii enda kui teisega, andeks andeks. Kui midagi väga taga ajasin, kiirustasin või püüdsin kontrollida, on sageli lõppenud pettumuse või kaotuse tundega.
Võin öelda, et ju polnud seda vaja ning vahest on ka just nii, et ei olegi vaja, kuid kui sama muster kordub ja tulemus on ikka sarnane, siis on see koht võtta vastutus ja märgata mustrit ning muuta seda. Kõik sünnib samm-sammult, üks samm korraga.
Maal ei saa valmis enne, kui ta on valmis. Maasikas ei küpse kiiremini sellepärast, et ma teda tagant utsitan. Olgu, saab küll valmis, kindlasti on mooduseid, kuid kas tahan seda tulemust?
Oma elu aednikud olles. Külvad, hoolitsed, kastad ja oled kohal.