Viimastel nädalatel on minu taimeriiul täitunud imeliste kingitustega. Vaikselt saavad valmis naistepuna-, võilille-, põdrakanepi- ja vereurmarohu tinktuurid ning lisaks tegin vaid endale kibuvitsaõie taimeõli, perele angervaksa siirupi, muidugi eile tegin valmis angervaksa, põdrakanepi salvi, kolme taime salvi.
Täna räägin veidi tinktuurist üleüldiselt. Tinktuur on üks tõhusamaid viise taime toimeainete säilitamiseks ja kasutamiseks, sest alkohol aitab taimest eraldada mitmeid väärtuslikke ühendeid ning samal ajal säilitada. Tinktuuriks on vajalik korjata puhtalt kasvualalt taimed ja valada taimed purgis üle alkoholiga vähemalt kangusega 40 kraadi ning hoida pimedas kohas lastes 3-4 nädalat tinktuuril settida, igapäevaselt või üle päeva raputades anumat.
Naistepuna tinktuur on tuntud eelkõige närvisüsteemi ja meeleolu toetajana. Seda kasutatakse emotsionaalse tasakaalu, seedimise ning närvivalude toetamiseks. Rahvapärimuses peetakse naistepuna valguse taimeks, mis aitab tuua selgust, sisemist rahu ja kaitset ning toetab vanadest emotsionaalsetest haavadest tervenemist. Naistepuna võib mõjutada mitmete ravimite toimet, mistõttu tuleb selle kasutamisel olla teadlik ja ettevaatlik.
Võilille tinktuur toetab maksa, sapitalitlust, seedimist ja organismi loomulikku ainevahetust. Rahvameditsiinis on võilille peetud puhastavaks taimeks. Energeetiliselt sümboliseerib ta elujõudu, küllust, rõõmu ja oskust vanast lahti lasta.
Põdrakanepi tinktuur toetab organismi üldist taastumist, sisaldab rohkelt antioksüdante ning seda kasutatakse traditsiooniliselt põletikutasakaalu ja meeste eesnäärme tervise toetamiseks. Energeetiliselt sümboliseerib põdrakanep vastupidavust, väärikust ja uuenemist.
Vereurmarohu tinktuuri kasutatakse peamiselt välispidiselt tüügaste ja mõningate nahamuutuste hooldamiseks. Kuna taim sisaldab tugevalt toimivaid alkaloide, ei soovitata seda kasutada seespidiselt ilma vastava teadmise ja juhendamiseta. Rahvapärimuses peetakse vereurmarohtu puhastumise taimeks, mis aitab sümboolselt vabastada selle, mis inimest enam ei teeni. Varemalt olen eelnevatel aastatel just seda tinktuuri teinud, sest mul oli aed seda paksult täis.
Lisan siia ka enda loodud kibuvitsaõie taimeõli retsepti. Korjasin kibuvitsaõied ning katsin need kvaliteetse viinamarjaseemneõliga. Taimeõli saab valmistada kahel viisil. Soojameetodi puhul tuleb õliga kaetud õied umbes 3–4 tunniks 50 °C ahju panna, jätta seejuures ahjuukse puulusika abil veidi lahti, et niiskus saaks väljuda ning temperatuur reaalselt oleks veidi madalamal. Mina seekord tegingi nii. Aga teen vahest ka nii. Külmmeetodi puhul panen õied klaaspurki, valan need täielikult õliga üle ning jätan purgi 2–3 nädalaks pimedasse kohta seisma. Loksutab purki iga päev või üle päeva. Mõlema meetodi puhul kuumutan õli peale taimede kurnamist veel umbes 5–10 minutit hästi tasasel tulel. Minu pliidil tähendab see kuumusastet 2- 3 (maksimum on minu pliidid 9). Seejärel lisan E-vitamiini ning villin õli tumedasse klaaspudelisse. Ja tadaaa… valmis on kibuvitsaõie taimeõli. Kibuvitsaõie õli aitab nahka toita, pehmendada ja niisutada ning sobib eriti hästi kuivale, tundlikule ja küpsele nahale. Selle väga tuntav kibuvitsa lõhn muudab kasutamise minu arvates nii eriliseks. Rahvapärimuses seostatakse kibuvitsa ka südame avatuse, armastuse, õrnuse ja iluga.
Muide, Magazinis on müügil imeilusad tumedad õlipudelid, mis sobivad taimeõlide säilitamiseks suurepäraselt.