Varemerohi – üks looduse võimsamaid taastavaid ravimtaimi
Ma tahan teiega väga jagada infot varemerohu kohta, mida lihtsalt peab teadma. See taim on uskumatult võimas. Kaheksa aasta eest tutvustas aitas mind endine kolleeg ning andis juure hetkel, kui mul oli väga abi vaja, olles kõrges palavikus ja rinnapõletikuga voodis, palavikualandajad toona palavikku alla ei suutnud võtta, kuid juurest riivitud pudrumähis aitas uskumatult kiiresti. Sain ka loomulikult endale aeda ühe juure kaevatud ja sellest võimsa kauni varemerohu “põõsa kasvatatud”. Antud taim jõudis hiljem mitmeid inimesi abistada ning jagasin lahkelt ka teistele edasi juurt.
Varemerohi (Symphytum officinale) on sajandeid olnud hinnatud ravimtaim nii Eesti rahvameditsiinis kui ka mujal Euroopas. Rahvas on teda kutsunud kontparandajaks, luurohuks ja kokkukasvataja taimeks, sest usuti, et ta aitab toetada luude, kõõluste ja pehmete kudede paranemist. Tänapäeva teadusuuringud kinnitavad, et varemerohi sisaldab mitmeid bioaktiivseid ühendeid, millel on põletikuvastane, valu leevendav ning kudede taastumist toetav toime. Kõige tuntum neist on allantoiin, kuid olulist rolli mängivad ka limained, rosmariinhape, polüsahhariidid, flavonoidid ja mitmed antioksüdandid. (Springer Nature Link)
Kõige enam kasutatakse varemerohtu välispidiselt. Taimest valmistatakse salve, õlisid, alkoholtõmmiseid, kompresse ja mähiseid. Just juur sisaldab kõige rohkem toimeaineid ning seetõttu peetakse seda kõige väärtuslikumaks taimeosaks. Lehti kasutatakse samuti, kuid nende toime on mõnevõrra leebem. Juuri kogutakse enamasti varakevadel enne kasvuperioodi algust või hilissügisel pärast taime maapealse osa kuivamist, sest siis on eriti väärtuslikud ühendid koondunud juurtesse. (Springer Nature Link)
Mille puhul varemerohtu on traditsiooniliselt kasutatud?
Rahvameditsiinis ja tänapäevastes taimsetes välispidistes preparaatides kasutatakse varemerohtu eelkõige:
- nikastuste ja venituste korral;
- verevalumite ja põrutuste puhul;
- lihaspingete ja lihasvalu leevendamiseks;
- liigesejäikuse ja liigesevalu toetamiseks;
- kõõluste ja sidemete ülekoormuse korral;
- luumurdude taastumisperioodil toetava vahendina;
- seljavalu ja kaelapingete korral;
- spordivigastuste taastumisel;
- põlvede, õlgade ja randmete ülekoormuse puhul;
- veenilaiendite korral;
- pindmiste marrastuste ümbruse hooldamiseks, kui nahk ei ole sügavalt vigastatud. (PMC)
Mitmed kliinilised uuringud on leidnud, et varemerohu ekstraktiga salvid võivad aidata vähendada valu, turset ja parandada liikuvust näiteks hüppeliigese nikastuste, seljavalu ning osteoartriidiga seotud vaevuste korral. Enamik uuringuid puudutab just välispidist kasutamist. (PMC)
Toimeained
Varemerohu vägi peitub tema rikkalikus koostises.
Allantoiin on üks tuntumaid toimeaineid. See toetab rakkude uuenemist ning naha ja kudede taastumist.
Rosmariinhape aitab vähendada põletikulisi protsesse ning toimib tugeva antioksüdandina.
Limained moodustavad nahale kaitsekihi, rahustavad ärritunud kudesid ning aitavad säilitada niiskust.
Polüsahhariidid toetavad naha loomulikku kaitsevõimet ning osalevad kudede taastumisprotsessides.
Flavonoidid ja fenoolsed ühendid aitavad kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest ning toetavad põletikuvastast toimet. (Springer Nature Link)
Varemerohuõli
Taimeõlis valmistatud varemerohuõli kasutatakse sageli lihaste, liigeste ja ülekoormatud piirkondade masseerimiseks. Õli sobib hästi pärast füüsilist tööd või sportimist, samuti jäikade liigeste ja pinges lihaste hooldamiseks.
Rahvameditsiinis on varemerohuõli kasutatud ka luumurdude järel taastumise toetamiseks ning kõõluste ja sidemete piirkonnas, kuid see ei asenda arsti määratud ravi. (PMC)
Varemerohusalv
Salv on üks populaarsemaid varemerohu kasutusviise. Seda määritakse õhukese kihina valutavale või pinges piirkonnale 1–3 korda päevas. Salv sobib eelkõige:
- lihaspingete korral;
- põlvede ja küünarnukkide piirkonda;
- randmetele;
- õlgadele;
- seljale;
- hüppeliigesele;
- ülekoormatud kõõlustele.
Paljud inimesed hoiavad varemerohusalvi oma koduses loodusravikapis just väiksemate traumade ja lihasvaevuste puhuks. (PMC)
Kompressid
Värskest või kuivatatud juurest valmistatud kompresse on rahvameditsiinis kasutatud tursete, verevalumite ja liigesevaevuste korral. Kompress asetatakse valutavale piirkonnale ning hoitakse umbes 20–40 minutit. Tänapäeval kasutatakse sagedamini valmis salve ja geele, sest nende toimeainete sisaldus on ühtlasem. (Springer Nature Link)
Millal varemerohtu mitte kasutada?
Kuigi tegemist on väga väärtusliku ravimtaimega, vajab ta austust ja teadlikku kasutamist.
Varemerohi sisaldab pürrolisidiinalkaloide – ühendeid, mis võivad kahjustada maksa ning suurendada tõsiste kõrvaltoimete riski seespidisel tarvitamisel. Seetõttu ei soovitata tänapäeval varemerohtu juua tee, tinktuuri ega kapslitena, välja arvatud juhul, kui kasutatakse spetsiaalselt puhastatud (PA-vabu) preparaate tervishoiutöötaja juhendamisel. (Springer Nature Link)
Välispidiselt ei soovitata varemerohtu kasutada:
- sügavatel või tugevalt veritsevatel haavadel;
- pikaajaliselt järjest ilma vajaduseta;
- raseduse ja rinnaga toitmise ajal ilma spetsialisti nõuandeta;
- väikelastel ilma tervishoiutöötaja soovituseta. (Springer Nature Link)
Tark kasutamine
Varemerohi on ehe näide sellest, kuidas loodus võib pakkuda võimsat tuge keha taastumisele. Tema väärtus peitub eelkõige välispidises kasutamises – salvide, õlide ja kompressidena. Õigesti valmistatud ning teadlikult kasutatud varemerohi võib olla suurepärane abiline lihaste, liigeste ja pehmete kudede toetamisel. Nagu iga tugevatoimeline ravimtaim, väärib ka varemerohi austust, teadmisi ja mõistlikku kasutamist. Just siis saab tema vägi kõige paremini inimest toetada.
Kui saad juure, siis ta üldiselt hakkab väga hästi kasvama, kuid pea meeles: ta hakkab üsna kiiresti vohama ning kasvab võimsaks taimeks, justkui põõsaks. Ehk ta vajab ruumi aias. Teda on heleroosat-lillakate tooni, kui tugevamates toonides imeilusate õitega taim. Taim meeldib väga mesilastele.
Kaheaastast või vanemat varemerohu juurt peetakse sageli kõige väärtuslikumaks, sest selleks ajaks on taim jõudnud koguda juurtesse suure hulga varuaineid ja bioaktiivseid ühendeid. Mida vanem ja tugevam taim, seda suurem ja väekam on tavaliselt ka juur.
