Aga kui piisab otsusest ja lihtsalt loobuda ellujäämisrežiimist ning valida oma elu uuesti – näiteks täielik teadlik elunauding igas hetkes?
Minu kogemus ütleb, et muutus algab sageli just otsusest lõpetada pidev võitlus iseenda ja eluga. Otsusest tulla välja autopiloodilt ning hakata teadlikult valima, kuidas ma tahan elada ja mida ma tahan kogeda.
Ellujäämisrežiimis juhivad meid sageli vanad programmid meie sees ning süsteem meie sees ja ümber, mis väljendub erinevalt nt hirm, kiirustamine ja tunne, et kõigepealt peab kõik korda saama. Elamise režiimis juhib meid kohalolu, usaldus ja teadlik valik märgata elu ilu juba praegu.
Kas välised olud muutuvad hetkega? Mitte alati ja kohe.
Kuid hetkest, mil muutub meie sisemine seisund, hakkab muutuma ka see, kuidas me maailma kogeme. Ja väga sageli hakkavad sellele järgnema ka välised muutused.
Mis sina arvad – kas ühest otsusest võib piisata, et alustada täiesti teistsugust elu? 💛