
Mulle on omane lubamine – lubada olla sellisena, nagu see on. Miski ei pea olema mõõdetud ega pedantselt paika pandud. Minu jaoks on loomine kogemine, mitte läbimõeldud arvutiprogramm, kus kõik peab vastama etteantud täpsusele. Kui see oleks vaid läbimõeldud arvutiprogramm, siis poleks ka täielikku mittetäielikkuses, samas täielikku teadvusest ja puhtast tunnetusest lähtuvat loomist, kuid see ei välista ka mõõdetud eluviisi täiust. Minu jaoks on oluline, et loomingus säiliks võimalus kogeda seda, mis loomise käigus sünnib, ilma et kõik peaks olema eelnevalt kindlaks määratud.
Ma ei pea vajalikuks, et iga ring, joon või muster oleks täpne. See, et miski ei vasta täpsele mõõdule, ei tähenda, et selles oleks midagi puudu. Ka looduses on iga puuoks just oma nägu ja see on minu jaoks täius.
Teadvusest ja puhtast tunnetusest lähtuv loomine ei ole mõistusega läbimõeldud tegevus. Selles on oluline kogemine ise. Kui kõik oleks ette programmeeritud ja täpselt määratletud, ei oleks see enam samasugune vaba loomine, mida mina tunnetan ja oluliseks pean.
Täielik mittetäielikkuses, samas täielik – selles väljendub minu arusaam, et täielikkus ei sõltu ainult välisest täpsusest. Midagi ei pea muutma täiuslikuks etteantud mõõdupuu järgi, et see võiks olla terviklik.
Lubades koged kõike.
See on minu jaoks loomise ja tunnetuse olemus. Lubada kõigel olla, ilma et peaksin seda pidevalt mõõtma, parandama või etteantud vormiga vastavusse viima. Loomine on kogemine ning selle täielikkus võib avalduda ka mittetäielikkuses.