Lugu: Usaldus ja aeglustamine

Mõnikord tundub, et meie unistused on kohe käega katsutavad, kuid samas libisevad nad ikka sammukese võrra eest ära. Tekib tunne, et peame rohkem pingutama, rohkem tegema, kiiremini liikuma. Kuid elu tuletab meile ikka ja jälle meelde – kõik sünnib õigel ajal.

Nii nagu loodusel on oma rütm, on ka meie unistustel ja teekonnal oma sisemine kell. Kevad ei saa tulla enne, kui talv on oma töö lõpetanud. Samamoodi ei saa ka meie suurimad soovid ja plaanid avalduda enne, kui pinnas on valmis neid vastu võtma.

Aeglustamine ei ole loobumine. See on hoopis lubamine. Lubamine endal hingata, märgata, nautida juba olemasolevat. Lubamine elul end kanda.

Pean tunnistama, et suure osa oma elust olen olnud pidevas kiirustamises. Alati kuhugi kiire – ja sageli olen ka oma lapsi tagant kiirustanud, kuigi sügaval sisimas teadsin, et see pole õige. See taipamine on valus ja samas vabastav. Sest ainult märkamine annab võimaluse midagi muuta.

Kui ma loon taimi, valmistan salve või kaarte, siis see protsess ei sünni kiirustades. Taim peab andma oma väe, õli peab tõmbama endasse päikese ja maa jõu, kaart ootab, kuni õiged sõnad ja sümbolid tahavad avalduda. Kui püüaksin seda kõike suruda jõuga, oleks tulemus poolik. Aga kui annan aega, sünnib midagi terviklikku ja elavat.

Samamoodi on ka meie unistustega. Need ei kao kuhugi. Nad hingavad koos meiega, laagerduvad, küpsevad. Ja ühel hetkel, kui oleme valmis, astuvad nad ellu lihtsa loomulikkusega.

Takistused, mis meie teele ilmuvad, ei ole siin selleks, et meid peatada. Nad on kui väikesed märgid ja meeldetuletused: aeg maha, ole hetkes. Nad õpetavad meid nägema, et kõik oluline sünnib siinsamas ja praegu.

Sest tõde on lihtne – elu on siin ja praegu. Mitte homme, mitte siis, kui kõik plaanid on täidetud või unistused lõpuni vormunud. Elu hingab meis igas hetkes, kui võtame aega seda märgata.

Usaldus tähendabki, et ei ole vaja kõike kontrollida. On vaja lihtsalt olla kohal ja samm-sammult liikuda oma KeskTeel – vahel vaikides, vahel luues, vahel lihtsalt olemist nautides.

Nii sünnib elu, mis ei ole vaid sihtpunktide jada, vaid kulgemine, kus iga hetk on väärtuslik. Ja iga unistus saabub just siis, kui on aeg.