Me teeme nii, nagu on ette näidatud. Kiirustame, pingutame, väsime. Ütleme, et “ meil on praegu kiire”. Ja usume, et see ongi eduka elu märk. Me elame mustris: pinguta → […]
Äkki sa ei ela oma elu – vaid mängid hästi etteantud mängu? Read Post »
Meile on õpetatud ja õpetatakse siiani, et kiirus on tugevus. Et kui sa liigud kiiresti, oled tubli, edukas, elus ees. Aeglus tundub justkui samm tagasi. Peatus. Nõrkus. Aga kas on?
Kas aeglus kardab kiirust või kiirus kardab aeglust? Read Post »
Miks sa võitled selle vastu, kui see sind ei teeni ja tasapisi võtab su keha ja vaimu? Võib-olla mitte sellepärast, et tahad,vaid sellepärast, et lahti laskmine tundub hirmutavav? Seni, kuni
Alguses ma lihtsalt kirjutasin, varasuvest alates, ilma suure plaani ja kindla struktuurita. Kirjutan selleks, et jagada taimedeni jõudmise algust – seda hetke, kus midagi minus vaikselt nihkus ja avanes. Alguses
Kujuta ette, kui palju kergem hakkab, kui sa tunnistad kohe:jah, ma eksisin.jah, ma tegin nõmedalt.jah, ma liialdasin.jah, ma ei käitunud ilusasti.jah, ma tulin töölt varem ära.jah, ma hilinesin.Ilma peitmata.Ilma kaitsmata.Ilma
Kõik on hästi , enjoy the ride Read Post »
Raudrohi, põdrakanep ja naistepuna on minu jaoks eriliselt vägevad taimed, kes ei tööta eraldi, vaid ka koos. Õlis tõmmates ei kanna nad endas ainult füüsilist toimet, vaid ka energeetilist väge.
Kui juhe on koos ja ärevus võtab võimust, siis ainus, mida teha saab, on aeglustada ja tulla hetkesse. Kõik muu sünnib juba sealt. Kiirustades on justkui sõnapaar „läks endast välja“
Endast väljumine ja sisenemine Read Post »
On hetki, kus elu tundub nagu muinasjutt. Kõik on justkui jeeee – ilus, kerge, õige. Sa mõtled: uskumatu, kas tõesti võibki nii olla?Ja siis… järgmine hetk oled justkui tagasi kuskil
Kui otsustan hakata päriselt raha looma, kerkib nähtavale surve – justkui peaks end rohkem tõestama, pakkuma rohkem, pingutama üle.Ja siis ilmub irooniline peegel: keegi, kelle tooted on juba väga head,
Iseenda väärtustamine ja loomine, teades, et kõik loob ise Read Post »
Ja siis täna on see päev.Päev, kus ma ise soovisin teha leiba armsatele inimestele.Ühte neist polnud ma näinud väga kaua – viimati ligi kümme aastat tagasi. Ja ometi juhtus midagi,
On huvitav, kuidas pöördepunkt ei tule pingutades,vaid siis, kui oled päriselt väsinud.Mitte alla andnud,vaid ära elanud. Kui ei rutta enam,ei suru ega püüa kõike korraga paika panna,siis hakkab midagi vaikselt