Hoidja

Minu kutse on jagada soojust, leebust, mõistmist ning kutsuma märkama elu teise vaatenurga alt, kui me muidu oleme harjunud.

Kui oled valmis, siis näitan Sinus kohti, mis vajavad märkamist, aktsepteerimist, ümberhindamist, hoian Sind selles hellalt.  Enamus oma täiskasvanu elust olen olnud sotsiaaltöötaja, kuid üsna tõenäoliselt olen hoidnud terve elu.  Minu taju on kasvatanud sügav enesetöö ja kindlasti kasvan ma ka selles iga päev.

Kes ma olen? Olen Kristi Zibo, enamus elust aidanud teisi, elanud pigem teistele. Seetõttu ka viimasel elukümnendil põlenud täiesti läbi ning õppinud uuesti nii-öelda kõndima samm-sammult. Miks ma olen varem nii elanud? Sest minu lapsepõlv oli selline ja arvasin, et selline ongi elu- minu ema on terve mu elu olnud erivajadusega ja abistamist vajav ning isal on olnud keeruline iseendki leida, mõlema võimed on olnud piiratud vanemana. Peale mitmekordset läbipõlemist, enese täielikku ärakaotamist (õigemini ma ei ole tegelikult kunagi teadnudki, kes ma olen ja mida vajan) olen tegelenud palju enese traumatööga, ennast arendanud. Hiljuti kogesin oma isiklikus peres väga tugevat kriisisündmust (kirjutan sellest oma raamatus Jakobi õpetused), mis raputas läbi  kõik kohad, mida vaadata ei tahtnud ning sundis mind valima elu ja surma vahel, päriselt märkama elu ning vastutust võtma oma eluülesande ees elada ja jagada elu teistega, kuid ennast seejuures sel korral valides. Olen alati teadnud, et minu töö on toetada inimkonda ning armastan seda tööd tohutult. Täna teen seda oma väga väikese lapse kõrvalt minimaalselt, kuid leian võimaluse, kui tunned ja vajad. Isiklikult ma tunnen, et minuga juba ühest kokkupuutest piisab.