Heategu algab südame seisundist.
On suur vahe, kas teed midagi siirast tahtest ja heast kavatsusest või sellepärast, et tunned, nagu peaksid. Väljastpoolt võib tegu paista täpselt sama, kuid sisemine kogemus on täiesti erinev.
Kui aitad rõõmu, rahu ja vaba tahtega, on see toetav nii sellele, kes abi saab, kui ka sellele, kes annab. Selline heategu ei ole päästmine ega enese ohverdamine – see on loomulik jagamine.
Kui aga aitad ainult kohustusest, süütundest või hirmust kellelegi pettumust valmistada, võib see muutuda koormaks. Siis ei saa ka abistaja ise sellest head kogemust ning aja jooksul võib selline andmine kurnata.
Samuti me ei saa eeldada, et keegi peab head tegema, aitama. On tore, kui aitab, kuid see on vaba tahe. Abi küsida, anda ja saada on okei, kuid kõik vaba tahte alusel.
Ja enne kui tormad tegutsema, peatu hetkeks. Hinga. Kuula iseennast. Küsi: „Kas see, mida ma praegu teen, tuleb minu südamest või ainult kohusetundest?“ Kui tegutsed teadlikult, on sinu abi kergem, siiram ja jätab hea tunde nii sulle kui ka teisele, kes selle vastu võtab.
Kesktee.ee