Peatu korraks… Ja küsi endalt päriselt —
millist elu sa tahad kogeda? Milline sa tahad olla 5, 10 või 20 aasta pärast? Millise tundega ärgata? Millise energiaga elada? Rahu… Kergus… Armastus… Küllus…Vabadus…
Rõõm…
Nüüd sule korraks silmad ja tunneta oma unistuste elu. Mitte mõttega. Vaid tundega. Kujuta ette, et see elu ongi juba käes. Tunneta end selles. Kuidas sa liigud? Kuidas sa hingad? Kuidas su keha end tunneb? Mis tunded on sinu sees?
Ja nüüd… hinga see tunne endasse sisse. Luba sellel täita oma keha. Oma süda. Oma meel. Oma rakud.
Ja otsusta: see või midagi veel paremat on juba minu poole teel. Ma olen selle sagedusega juba ühenduses. Ma olen juba kohal. Isegi kui silmad veel kõike ei näe. Sest enne kui miski jõuab füüsilisse maailma, sünnib see kõigepealt sinu sees tundena.
Täpselt nagu kook, mida sa väga armastad. Kui keegi ütleb selle koogi nime, siis sa juba tead selle maitset. Sa tunned seda oma sees. Sa võid peaaegu tajuda selle lõhna, tekstuuri ja maitset juba enne, kui see sinu ette jõuab. Ja kuigi kook ei ole veel füüsiliselt sinu käes, tead sa ometi täielikult, et see on olemas ja jõuab kohe sinuni.
Nii on ka eluga. Kui sa lubad endal juba täna kogeda oma soovitud elu tunnet enda sees, siis sa häälestad kogu oma olemuse sellele sagedusele. Ja elu hakkab sellele vastama. Võib-olla mitte alati viisil, mida mõistus ootab. Aga tihti palju ilusamalt, suuremalt ja täpsemalt, kui inimene üldse oskab ette kujutada. Sest sinu hing juba teab. Sinu keha juba mäletab. Sinu süda juba tunneb ära selle elu, mis on sinu poole liikumas.
Hinga… Lõdvesta… Ja luba endal vastu võtta.
Sa ei loo enam ellujäämist. Sa votad vastu elu. 💛