Kui oled võtnud endas vastutuse ja vaadanud endasse, seadnud sihid ning justkui kõik on väga hästi, tekib järsku tohutu nihe, pea läheb raskeks, kõhus, rindkeres ja kus iganes veel, miks? Sest me oleme harjunud olema turvalises vanas ning kui olukord muutub, siis kõik kehas, meie vanad mälestused, hirmud jm tulevad üles, karjuvad appi.
Ära põgene enam nende eest, teadvusta endas minu eelpool kirjutatut, võta need ebamugavused vastu ning ära pööra tähelepanu oma peas toimuma hakkavatele juttudele, need ei ole tõsi, lase ka neil kui pilvedel lihtsalt mööda minna.
Ole võimalikult palju looduses, aeglusta oma tegevusi, joo sooja või leiget jooki, ole endaga leebe ning juba järgmine hetk on see möödas ning Sinu sees on rohkem ruumi, rohkem ruumi võtta vastu muutused pisikeste või suurte sammudega, nii nagu Sa oled valmis. Hinga. Ma olen siin.
Kristi