sept. 22

Kuidas ma õpin endale rahu lubama ka tormis 🌊✨

Elu toob meile kõigile hetki, kus tundub, et kõik juhtub korraga. Ka minul on olnud viimasel ajal nii: kodu, pere, kooli algus, otsused ja muud suured sammud. Kui olen neisse korraga sukeldunud, olen vahel avastanud, et hingamine kaob ja minust saab justkui “teine Kristi” — närviline ja kiirustav, kuigi mu süda tegelikult igatseb rahu.

Olen hakanud märkama, et rahu ei tähenda tormi puudumist, vaid oskust hingata ka selle sees. 🌿 See on minu tee. Samm-sammult, üks hetk korraga.

Siin on mõned lihtsad võtted, mida kasutan, et endale rahu lubada:

✨ Kolm hingetõmmet. Kui hakkan närviliseks muutuma, sulen silmad ja hingan kolm korda sügavalt. Väljahingamisega lasen pingel minna, sissehingamisega kutsun rahu.

✨ Üks asi korraga. Kui on palju asju, peatan end ja küsin: “Mis on see üks, mida ma praegu teen?” Kõik muu võib hetkeks oodata.

✨ Tempo aeglustamine. Kui märkan, et liigun liiga kiiresti, aeglustan teadlikult oma liikumist või rääkimist. See on väike ime, mis toob tagasi tasakaalu.

✨ Tänuõhtu. Päeva lõpus meenutan vähemalt ühe hetke, kus mul õnnestus rahu hoida. Tänan end selle eest ja luban sellel kasvada.

Ma ei ole valmis, ma olen teekonnal. Iga päev õpin. Ja kui unustan, siis alustan uuesti.

Kui sina ka vahel tunned, et elu paiskab kõike korraga su teele, siis ehk leiad nendest lihtsatest sammudest toetust. Rahu on meis kõigis olemas – isegi tormi keskel. 🌸

sept. 17

Pidev vastandumine, võitlus, miks?

✨ Miks meis tekib võitlus elu vastu:

Ego ja meel tahavad kontrollida. Meie aju on harjunud otsima turvatunnet ja ennustatavust. Kui elu toob midagi ootamatut, tõuseb automaatselt kaitse – „pean hakkama võitlema“.

Mineviku haavad ja mustrid. Kui oled varem kogenud valu, hülgamist või ebakindlust, siis sees võib olla programm: „kui ma ei võitle, jään ilma või kannatan“.

Hirm tundmatu ees. Alistumine tähendab usaldust tundmatu vastu. See võib tunduda hirmutav, sest kontrollist lahtilaskmine meenutab justkui kukkumist tühjusesse.

🌸 Mida alistumine tegelikult tähendab:

See ei ole allaandmine. See on eluga koostöös olemine – lasta voolul kanda ja tegutseda sealt, kus süda on rahulik.

Alistumine ei võta ära sinu väge, vaid toob selle kohale – sest siis tegutsed mitte hirmust, vaid usaldusest.

💫 Võti:
Kui märkad, et lähed võitlusesse, siis küsi endalt:
👉 „Mida ma praegu kardan, et juhtub, kui ma lihtsalt luban olla?“
Tihti vastus on: „Ma kardan, et mind ei hoita.“ – ja siis saad endale meelde tuletada: „Ma olen hoitud.“ 🌟

sept. 17

Lugu kaartidest

✨Viimasel ajal on hommikud toonud ärkamise juba kell 4. Sel hetkel on maailm vaikne ja justkui ootamas. 4.44 tundsin otsust – hakkan looma kaarte. Alles hiljem vaatasin, mida see numbrite kombinatsioon tähendab. See hetk oli nagu kinnituseks, et olen õigel rajal.

Nii sündisid punased kaardid – ühele poole minu enda kirjutatud sõnumid, teisele poole Zibu märgid, mis tulid minuni justkui ise. Mõnele lisasin väikese kleepsu või pildi – et rõõm ja üllatus oleks veelgi suurem.

Paralleelselt sündisid ka laste kaardid – värvilised, mängulised ja lihtsate sõnumitega, mis tuletavad meelde: “sa oled hoitud, sa oled oluline, ka hirm on okei.”

Kaartide loomine on minu viis olla ühenduses – nii enda kui ka millegi suuremaga. Iga sümbol ja sõna kannab väge, mis meenutab: elu liigub õigel ajal ja omas voolamises.

Täiskasvanutele ja lastele on eraldi võimalused – ühed sügavamateks sisekaemusteks, teised mänguliseks ja turvaliseks toetuseks.

Kui tunned, et need kaardid sind kõnetavad või soovid ise oma kaarte luua, olen kokku pannud loomise komplekti. Soovi korral tulen ka gruppi külla ja aitan luua igal ühel oma sõnumid ja kaardid.

sept. 16

Miks? Kuidas? Milleks?

Kõik sai alguse ühest lihtsast, kuid sügavast küsimusest – mida oma eluga peale hakata? See küsimus kummitas pikalt kuni enam ei jaksanud. Ühel hetkel taipasin, et vastuseid ei pea otsima – piisab, kui lasta olemisel juhatada.

See juhatus viis mind looduse juurde. Meie enda aasade väekatest taimedest sündisid esimesed salvid, hiljem ka tinktuurid, spreid ja õlid (juba mitmed aastad ennem oli raamatuid just taimede teemal lugeda ja kingitusena samuti saadeti just taimedega seonduvat, samuti aitas imeliselt Källomäe perenaine oma teadmistega). Need polnud aga loodud müügiks, vaid selleks, et õppida, kogeda ja avastada, kuidas loodus saab inimest toetada.

💚 Salvide sünd ja armastus

Salvid sündisid minu elus armastusest looduse ja taimede vastu. Iga taim, iga tõmmis ja iga segamine on minu jaoks justkui dialoog loodusega – võimalus olla ühenduses ja võtta vastu see vägi, mida taimed jagavad. Salv on rohkem kui lihtsalt segu purgis – see on armastus, mis sünnib südame ja käte koostööst, alati justkui õige inimese jaoks õigel hetkel.

💚 Kaartide sünd ja tähendus

Teistsuguselt, kuid sama sügavalt tulid minu ellu ka kaardid. Aastate jooksul märkasin, kui oluline on inimestel saada meeldetuletusi oma enda sisemisest väest ja selgusest. Seepärast tundsin, et mul on ülesanne luua tööriist, mille kaudu saab igaüks ise kokku panna endale sobivad toetavad sõnumid ja energia. Kaardid ei ole lihtsalt ilusad laused – need on energeetilised sillad, mis aitavad ühendada inimese tema enda tarkuse ja jõuga.

Sellest kasvasid välja ka töötoad – kohtumispaigad, kus saab põimida looduse väe, loovuse ja oma sisemise tarkuse.

💚 Miks ma teen nii, nagu teen

Ma ei tee salve ega kaarte selleks, et midagi väljastpoolt peale suruda. Teen neid seepärast, et see on minu loomulik tee – viis, kuidas jagada armastust, kohalolu ja sisemist väge. Kui keegi tunneb ja vajab, siis ta leiab minuni tee ise. Ja siis on minu roll vaid lihtne: anda edasi oskused ja luua ruum, kus inimene saab ise kogeda ja avastada, mis teda toetab.

Lisaks kõigele õpitule ja kogetule tean ma, et minus on ka midagi teistsugust – olemise ja tundmise viis, mida ei saa lõpuni seletada. See ei tugine ainult teadmistele, vaid pigem vaikusest sündivale kohalolule. Need, kes tunnevad ja vajavad, leiavad minuni tee ise.

Kui sul on vaja teada minu “päriselu tausta”, siis olen 2004–2024 töötanud sotsiaaltöö valdkonnas (vahepealsete emapuhkustega). Praegu olen täieõiguslikult pühendunud ema, beebiga kodus ja lisaks veel ema kahele suuremale lapsele– ja see ongi minu suurim ja sügavaim tee🌿.

Minu eesmärk on luua ruume ja võimalusi, kus inimene saab kogeda oma sisemist väge – läbi taimede, loomise ja kohalolu.

sept. 16

Vaikus

Vahel on vaja vaikust.
Et elu ja keha saaksid ise paika loksuda.
Et lubada ja lihtsalt lasta sündida —
ilma vahele torkimata.

✨ Usalda, et ka vaikuses toimub liikumine.

sept. 12

🌿 Lugu: Inimesed kui taimed 🌿

Kui liigume uude paika – olgu see kodu, kool, töö või kogukond – on meis sageli suur unistus ja entusiasm: leida oma koht, jagada dialoogi, luua soojust ja teha ühiselt midagi tähenduslikku. See igatsus on inimlik ja kaunis – ta näitab meie loomulikku vajadust kuuluda.

Alguses paneme kogu hinge sisse – toome valgust, loome dialoogi, anname soojust. Kuid vahel juhtub, et vastukaja ei tule. Ootus jääb täitmata, ja entusiasm, mis tundus kingitus, võib mõnes kohas isegi liig tunduda. Tekib vaikus või külmus, mille sees meie valgus ei saa peegelduda.

See ei tähenda, et valgus meis kustuks. Vastupidi – ta on olemas. Lihtsalt mitte igas pinnases ei saa ta kasvada. Mõnes kohas hakkame paratamatult kokku tõmbuma, mitte halvast tahtest, vaid selleks, et hoida oma sisemist väge.

Samas võib teine inimene astuda samasse paika ja leida, et just seal saab ta toimida. Ka temal pole lihtne, kuid tema valgus peegeldub selles pinnases, sest tema kasvuvajadus ja mustrid sobivad selle keskkonnaga.

Nii ongi inimesed nagu taimed:

Üks vajab liivast pinnast ja päikest, et kasvada.

Teine vajab varju ja niiskust, et õitseda.

Kolmas vajab rammusat mulda ja rohket hoolt.

Kõik taimed on õiged ja ilusad, aga nad ei saa samades tingimustes ühtemoodi kasvada. Sama on inimestega – see, mis ühele sobib, ei pruugi teisele sobida.

Vahel võime jääda endas vigu otsima lõpmatuseni – kuni katki läheme. Vigu leiab alati, kui neid otsida. Aga tegelikult on meis kõike ja me vajame pigem hoolt kui lõputut kriitikat. Hästi hoitud taim ei räägi oma vigadest – ta lihtsalt kasvab ja õitseb.

Tomat võib roosipõõsas tunduda kohatuna, peaaegu “veana.” Aga kasvuhoones on ta suur vägi ja küllus. Sama on roosiga – tema ei saa kasvuhoones õitseda, aga päikese käes saab temast ilu. Kumbki pole vale, kumbki pole vigane – nad lihtsalt vajavad erinevaid tingimusi.

Ja ometi – ka ebasoodne pinnas võib olla tohutult vajalik kasvulava. Kui taim või inimene, kes on harjunud särama väljapoole, ei saa seda teha, pöördub valgus sissepoole. See on hetk, mil toimub puhastumine, juurte tugevdamine ja sisemise väe avastamine. Just sellistes ebamugavustes sünnib tihti looming, mis ei tule väljast, vaid kerkib sügavast seest.

Nii ei ole ebasoodne keskkond ainult takistus. Ta on võimalus – olla korraks varjus, et koguda väge, avastada uusi tahke ja ühel hetkel puhkeda välja sootuks uuel kujul.

✨ Küsimus pole mitte selles, kas jääda või minna, vaid selles, kas koht toidab sinu valgust või sunnib sind hoopis oma juuri uurima. Mõlemal on väärtus. Me kõik oleme erinevad taimed, igaühel oma ülesanne ja vägi. Õigetes tingimustes saab igaüks meist õitseda – vahel aga kasvatab meid kõige rohkem just ebamugav pinnas. ✨

sept. 11

🌿 🥕Lugu: Paljas kui porgand 🥕 🌿

On inimesi, kelle lähedus mõjub nii intensiivselt, et tunned end nende ees justkui täiesti alasti. Mitte füüsiliselt, vaid hingeliselt – kõik sinu mõtted, tunded ja hirmud tunduvad olevat nendele nähtavad. On äärmiselt ebamugav.

Sellistel hetkedel lipsab suust välja midagi, mida sa tegelikult öelda ei tahtnud, või hakkad üle seletama ja pärast tunned ärevust, süümekaid või piinlikkust. Tekib soov peitu pugeda.

Aga kui vaadata sügavamalt, siis pole see teine inimene, kes sulle selle tunde loob. Tema kohalolek lihtsalt peegeldab midagi sinus endas – seda kohta, kus sa veel ei ole täielikult ennast aktsepteerinud.

Kui aga muuta reaktsiooni, mitte joosta häbi ja ärevusse, vaid võtta hetkeks hingata, kohal olla ja öelda endale:“Ma olen täpselt sellisena piisav. Ma aktsepteerin ennast ja seda olukorda.

”Siis juhtub midagi imelist. Hinnangud ja pinged hajuvad, ka siis, kui teine inimene näib sinust mõtlevat kõige hullemaid mõtteid. Sul pole vaja tõestada ega peita – sa lihtsalt oled.

Alles siis kaob see lämmatav ebamugavus ja sünnib uus kergus. Ja iga kord, kui jääd kohalolekusse ja hingamisse, muutub järgmine kohtumine lihtsamaks.See on nagu sisemine treening – sammhaaval õpid olema nähtav ilma hirmuta.

sept. 11

Kodu vägi – leiva ja beebile toetava salvi sünnist

Ühel päeval, kui köögis kerkis ahjus köömneleib ema ja õe jaoks, olin samal ajal loomas salvi Jakobile. Kogu kodu täitis korraga kahe loomise lõhn ja vägi – ahjust tulev soe, rammus leivalõhn ning potis vaikselt sulavate õlide ja vahade pehmus.

Leib ja salv – näiliselt kaks täiesti erinevat asja, kuid minu jaoks kannavad nad sama tähendust. Mõlemad sünnivad lihtsatest ja käepärastest asjadest, aga kui neisse panna süda, muutuvad nad millekski suuremaks. Leib toidab ihu, salv hoiab ja tervendab ihu. Mõlemad annavad edasi hoolt ja kodusoojust.

Just sellised hetked panevad mind tajuma, et see ongi minu loomulik rada – võtta seda, mis mul olemas, ja muuta see millekski, mis toetab. Ma ei pea end sundima looma, see on minus alati olnud. Kui prooviksin teisiti, kaoks minu käte puudutusest isiklik soojus ja vägi.

Beebisalvi retsept (220 ml taimeõli baasil)

Salv sündis minu enda valmistatud kummeli–saialille õlitõmmisest, sest õnneks olid mul kodus olemas ka kõik muud vajalikud vahendid.

Koostis (u 330 ml valmis salvi):

220 ml kummeli–saialille õlitõmmist (viinamarjaseemneõlis)

45 g sheavõid (~4–5 tl)

25 g kookosrasva (~2–3 tl)

30 g mesilasvaha (~3 spl)

Valmistamine:

1. Sulata vesivannis mesilasvaha, sheavõi ja kookosrasv.

2. Lisa juurde kummeli–saialille õli ja sega hoolikalt.

3. Vala puhtasse steriliseeritud klaaspurki.

4. Lase toatemperatuuril jahtuda ja tahkuda.

Kasutamine:

beebi naha hooldus (punetus, kuivus, mähkmepiirkond)

õhtuseks massaažiks rahustuseks ja und toetama

külmetuse ajal rindkerele ja seljale

väikeste haavade, kriimude ja putukahammustuste leevendamiseks kogu perele

✨ Nii sündis ühel ja samal ajal leib ja salv – mõlemad lihtsatest koostisosadest, aga täis hoolt ja väge.

See on minu loomulik tee, minu kodu vägi.

“Minu käed loovad loomulikult – kord leiba, kord salvi, kuid alati hoolt ja väge.” Ei ma ei eita, vaid võtan südamega selle teadmise omaks.

sept. 11

Kummeli ja saialille väeõli 🌿✨

Beebi:

Beebi nahk on kui uus maailm – õrn, puhas ja habras. Selle hoidmiseks sündis kummelist ja saialillest loodud õli, mille vägi on pehme, tervendav ja alati toetav.🌼 Kummel toob rahu ja leevendust – ta vaigistab ärritust, aitab lõõgastuda ning soodustab und.

🌼 Saialill on päikese lilleke, kes tervendab, parandab ja taastab. Ta kaitseb nahka, rahustab punetust ja toob valgust igasse puudutusse.

Kui need kaks taime said kokku viinamarjaseemneõlis, sündis õli, mis on sama õrn kui lapse hingus. Valmistatud aeglaselt, madalal kuumusel, kannab iga tilk endas taime väge ja sõnumit: “Sa oled hoitud.” 💛

Kasutus perele👶

Beebile: naha igapäevane hooldus (kuivus, ketendus, ärritus) mähkmepiirkonna rahustamineõhtune massaaž und soodustama köha korral rinnale ja seljale määrida

👩‍👧 Emale: rinnanibude hooldus imetamise ajalkuiva naha, lõhenenud käte ja päikesepõletuse leevendamine🌿.

Kogu perele:

väikeste haavade, kriimude ja põletuste tugiputukahammustuste rahustamineekseemi ja dermatiidi õrn hooldussobib ka alusõliks salvi või palsami valmistamisel

✨ See on universaalne väeõli, mis ühendab rahustava kummeli ja tervendava saialille jõu. See on loodud spetsiaalselt beebi õrnuse hoidmiseks, kuid selle vägi ulatub igasse pereliikmesse.

🔆🔆🔆Retsept minu moodi saialille ja kummeli baasõli tegemiseks:

1 suur pihutäis kuivatatud kummeliõisi (~10–15 g)

1 suur pihutäis kuivatatud saialilleõisi (~10–15 g)

300 ml viinamarjaseemneõli

Valmistamine:

1. Aseta õied puhtasse kuumakindlasse anumasse ja vala peale õli.

2. Tõsta anum vesivanni. Hoia 40–50 °C juures 2–3 tundi, aeg-ajalt segades

3. Lase jahtuda ja seista üleöö.

4. Kurna õli läbi marli või tiheda sõela puhtasse tumedasse pudelisse.

5. Säilita jahedas ja pimedas kuni 6 kuud.

sept. 07

Küllus kui hingamise rütm

Küllus on nagu hingamine. See liigub sisse ja välja, täitudes ja vabastades. Kui oskame olla tänulikud nii tulemise kui minemise eest, jääb vool elus avatuks.

Küllus ei ole vaid raha – see on kogu elu. See on iga arve maksmine, iga kink, iga andmine ja vastuvõtmine. Tänulikkus iga liikumise eest tervendab meid ja loob juurde uut küllust.

Ent ka vastuvõtmine on oskus. See vajab lubamist ja usaldust. Sageli takistavad meid hirmud – hirm läbi kukkuda, võlgu jääda või mitte väärida seda, mis tuleb. Need on vaid mõtted, mille aju on projitseerinud. Kui need lahti laseme, sünnib kergus ja küllus saab voolata vabalt.

Küllus ei ole sunnitud vahetus, vaid loomulik rütm. Vahel on õige oma tööle hind panna, vahel aga jagada südamega ilma hinnata. Kui usaldame tunnetust – millal anda ja millal vastu võtta – liigub küllus meiega loomulikus voolus. See on hingamine, mis ühendab meid elu endaga.

Küllus sünnib loomulikus hingamises – andmises, vastuvõtmises ja hirmudest lahti laskmises.