Vahel on elus päris intensiivsed ajad. Nii intensiivsed, et hea kui hambadki pestud saab või tekib hetk rahulikult süüa. Ja kui lõpuks sööd, siis lihtsalt ahmid, sest keha ja elu on nii pinges ja väsinud.
Aga ka see on hetk läheb mööda. Elus on kõik täpselt nii nagu peab olema, isegi siis kui see tundub raske, segane või üle jõu käiv. Ka see, mis sellistel hetkedel üles tuleb – väsimus, hirm, kontrolli kaotus, jõuetus.
Kõige rohkem väsitab mitte olukord, vaid võitlus selle vastu. Võitlus sellega, et “peaks” suutma rohkem, olema parem, jõudma rohkem.
Kui lepid sellega, mis parasjagu on… saad aru, et midagi ei juhtu kui hambad saavad pestud natuke hiljem või sööd siis kui lõpuks jõuad… siis ka keha lõdvestub ja hingamine läheb kergemaks.