Kui oled elu jooksul nii palju soovinud midagi saavutada, kuid jätnud tegemata, sest kogu aeg on takistusena ees olnud hirm selle ees, mida keegi arvab…
Ja siis tabad ennast kohast, kus sa lihtsalt teedki seda, mida tunned, et pead tegema. Sa julged seda ka avalikult jagada.
Ja siis tuleb kommentaar. Mitte toetav, vaid ebameeldiv. Aga seekord märkad enda sees midagi hoopis teistsugust: See ei mõjuta mind enam. Ja selle asemel, et lasta sellel endale haiget teha või hakata ennast kahtluse alla seadma, tunned hoopis: Aitäh selle kommentaari eest. Sest tänu sellele kommentaarile sain ma aru, et olen lõpuks sellest hirmust läbi tulnud.
Ma teen seda, mida ma tunnen, et pean tegema.
Ja see tunne on vabadus.
Aitäh. 🤍